Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/10/04/2436519t1ha866.jpg)
Üha enam Pärnu korteriomanikke hangib endale toa soojendamiseks mõne tuhande kroonise ahju või kamina, jättes sealjuures küttekeha paigaldamise kooskõlastamata päästeteenistuse ja omavalitsusega.
Pärnumaa päästeteenistuse peainspektori Jaak Jaanso kinnitusel tuleb neil kuus kuni paar korda ette, et näiteks naabrid kaebavad kõrvalkorterist tuleva sisseajava suitsu peale. Asja uurimisel selgubki, et keegi on oma korterisse ilma loata ahju või kamina hankinud ja kütab sellega tuba.
“Alguses oli tal keskküte, mis läks liiga kalliks, siis pani elekterkütte, mis läks ka lõpuks liiga kalliks, ja siis hankiski ahju,” teadis Jaanso.
Sealjuures näidatakse suitsu välja juhtimisel üles leidlikkust. Suits on juhitud nii ventilatsioonilõõri kui ka korstenmooduliga pööningu kaudu või aknast välja.
“Suitsukorstna puudumisel on küttekolde ühendamine ventilatsioonilõõri rangelt keelatud,” toonitas Jaanso. “Seda põhjusel, et mitme korteri ventilatsioonilõõrid paiknevad tavaliselt ühes korstnas ja seega võivad põlemisgaasid tungida lõõride kaudu ühest korterist teise. Samuti ei vasta ventilatsioonilõõride ehitusmaterjalide tehnilised näitajad suitsulõõride tuleohutusnõuetele.”
Iga küttekeha jaoks on vaja projekti
Kütmiseks vajalikke puid hankivat selliste küttekehade omanikud Jaanso kinnitusel reeglina bensiinijaamadest võrkude kaupa ning suurtes kogustes puid kodus ei hoita. Tuleohutuseeskirjade järgi seda ei tohigi.
“Keldritarindid peavad tulekahju ajal 60 minutit vastu pidama, ja kui kelder on puid täis, läheb seal temperatuur tulekahju ajal suureks ning kandekonstruktsioon ei pea 60 minutit vastu,” seletas Jaanso. “Teine võimalus on hoida puid väljaspool hoonet. Ent need peavad olema hoonest vähemalt nelja meetri kaugusel ja selleks tuleb ühistult luba küsida.”
Põhiline mure, mis päästeteenistust vaevab, on Jaanso sõnade järgi see, et projektita paigaldatud küttekehadele jäävad põlevad ehitusmaterjalid liiga lähedale. Seetõttu on Pärnumaal mitu tulekahju tekkinud.
Samal ajal pole korterisse küttekeha paigaldamine siiski otseselt keelatud. Ent küttekeha paigaldamiseks tuleb tellida projekteerijalt projekt, võtta luba linnavalitsuse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistusest ja päästeteenistusest (maakonnas kohalikust omavalitsusest ja päästeasutusest).
“Esimene samm on projekti tellimine,” juhendas Jaanso. “Projekteerija tuleb kohale ja vaatab võimalused üle. Projekti kirjutatakse sisse, kui kaugel peab kütteseade põlevehitusmaterjalidest olema ning millised on teised tuleohutust tagavad nõuded. Korterelamutes tuleb võtta ka kõigilt korteriomanikelt kirjalik luba.”
Omavalitsus ja päästeasutus tutvuvad ehitusprojektiga, päästeasutus annab heakskiidu tuleohutusosale, omavalitsus väljastab kirjaliku nõusoleku kütteseadme paigaldamiseks. Lõpuks tuleb taotleda linnavalitsusest luba kütteseadme kasutamiseks.
Jaanso rõhutas ka, et kütteseadme paigaldamiseks tuleks kasutada firmade teenuseid, millel on selleks tööks luba.
“Olulisemad nõuded on kütteseadme paigaldamisel, et suitsulõõri välispinna temperatuur ei ületaks 80 °C ning ohutuskuja põlevast ehitiseosast peab olema vähemalt 100 millimeetrit,” rääkis Jaanso. “Kui suitsulõõr läbib põleva ehitisosa, näiteks vahelae või katusekonstruktsiooni, tuleb see isoleerida vähemalt 100 millimeetri paksuse mittepõlevast materjalist isolatsioonimaterjaliga. Metallist isoleeritud suitsukorstna puhul tuleb eelnimetatud vahet vahe- või katuselaest läbiminekul veelgi suurendada ja täita õhuvahe jäiga mineraalvillaga.”
Pärnu linnavalituse planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse insener Mati Roossaar ei osanud küll statistikat välja tuua, ent ta kinnitas, et neilt on taotletud korterisse kütteseadme paigaldamise ja kasutamise luba, kuid on ka ebaseadusliku seadme peale kaevatud.
Kaminahju saab 5000 krooniga
Leides loata paigaldatud kütteseadme, keelab päästeteenistus selle kasutamise ja teeb omanikule ettekirjutuse see tuleohutusnõuetega kooskõlla viia.
Kui omanik ettekirjutust ei täida, võib päästeteenistus rakendada sunniraha kuni 10 000 krooni. Kui ka see omaniku külmaks jätab, võib kohalik omavalitsus lasta lõpuks kütteseadme lammutada. Siiani pole lammutamist Jaanso teada veel Pärnumaal ette tulnud.
Ehitustarvete kaupluse Ehituse ABC juhataja Sulev Tõnissoo teatel leiab nende kauplusest korteri kütmiseks vajaliku küttekeha umbes 4000-6000 krooniga.
Tõnissoo näitas 5989 krooni maksvat Termia Harvia kaminat, millega võib üsna edukalt soojendada kuni 60 ruutmeetri suurust pinda. Samal ajal märkis Tõnissoo, et kamin pole siiski kütmiseks mõeldud ja tuba läheb pärast kütmise lõppu kiiresti külmaks.
Tema teada müüb Ehituse ABC selliseid küttekehi üle kuu toimuvate kampaaniate ajal kuu jooksul neli-viis.
Kaminaga saab kaasa tasuta paigalduse. Seda tulevat Tõnissoo sõnade järgi ette väga harva, et klient paigaldusest loobub.
2005. aastal registreeris Pärnumaa päästeteenistus 48 tulekahju, mille põhjustas kütteseadmete mittevastavus tuleohutusnõuetele.