Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ateena olümpia sõudmishõbe Jüri Jaanson oli tänavusest Vasaloppeti suusamaratonist sedavõrd vaimustuses, et maksis finišis kohe ära järgmise aasta stardimaksu.
“Võidelda 90kilomeetrisel Vasa-loppetil on vägev elamus,” säras Jaansoni silm veel mitu päeva peale Rootsist naasmist. “Panin end kohe järgmiseks aastaks kirja. Ja mu sõber Meelis Atonen pani ka.”
Jaanson sõitis Vasaloppetit teist korda. Neli aastat tagasi oli ta sunnitud läbima 75 kilomeetrit katkise suusaga ja lõpetas 600. koha kandis. Seekord läks ta väiksemale treenitusele vaatamata paremat tulemust tahtma.
“Eelmine sõudehooaeg oli väsitav, seepärast alustasin treenimist alles jõulude eel,” rääkis Jaanson. “Aga talv on meil ju ilus ja suusatanud olen ma palju. Kilomeetreid öelda ei oska, mul on arvutis muud näitajad.”
Tuhat meest läks ees
Jaanson startis Sälenis esimese grupi lõpus, mis tähendas, et enne teda sööstis rajale üle tuhande suusataja. Nende seas oli ka Ateenas Jaansoni ees kulla võitnud norralane Olaf Tufte.
“Kui see tuhat läbi läks, jäi alguse radadest vaid puder,” meenutas Jaanson. “Vasaloppeti alguses on pikk kolmekilomeetrine tõus, mille järel üks pudelikael. Seal tammud massis ja hoiad kepid õhus, et neid katki ei tehtaks. Nii läks mul viiele esimesele kilomeetrile koguni 26 minutit.”
Jaanson ütles, et tänavune Vasaloppet oli justkui Tartu maraton – ööl enne sõitu sadas 20 sentimeetrit lund ja seepärast oli rada pehme. Ning raske. Kui Vasaloppeti rekord on kolm tundi ja 39 minutit, siis seekord kulutas võitja aega 4.34.
Alaveri mehed määrisid
Jaansoni Fischer-suusad määris Mati Alaveri meeskond.
“Mu suusad määriti samamoodi nagu Meelis Aasmäe omad, aga üks kiht pidamist pandi veel juurde,” ütles Jaanson. “Pidamine oli lõpuni superhea ja libiseminegi nende tingimuste kohta korralik. Tõusudel möödusin massidest, laskumistel ja tasamaal libisesid ülihea suusaga mehed minust mööda.”
Pudelikaelast pääsenud, jätkas Jaanson kiirenevalt. Esimeses vahefinišis Smaganis (11 km) oli ta 782., järgmises Mangsbodarnal (24 km) langes küll 821. kohale, aga Risbergis (35 km) oli juba 787. punkti läbija ja Evertsbergis (47 km) 701.
“Tööd tuli kõvasti teha ja kuigi ma jaksasin, kannatasin kogu distantsi,” tunnistas Jaanson. “Viiekümnendal kilomeetril tõmbusid rinnalihased pidevast paaristõukest krampi ja mul tuli neid masseerida.”
Oxbergi vahefinišiks (62 km) oli Jaanson kerkinud 610ndaks.
“Vaatasin seal, et olen sõitnud kolm minutit aeglasemalt kui Tartu maratoni ja veel ligi 30 kilomeetrit on minna,” meenutas Jaanson. Aga visa mehe võhm hakkas maksvusele pääsema.
Aevastus tõi krambi
Üheksa kilomeetri pärast oli ta 553., viimases vahefinišis Eldrises (81 km) 505. ja lõpuks ajaga viis tundi ja 25 minutit 476. Kõvima sõudja Tufte koht lõpuprotokollis oli 92.
“Kui üle lõpujoone sain, tuli äkki aevastus peale,” rääkis Jaanson. “Ja see lõi mul kogu ülakeha krampi. Seisin siis seal mitu minutit nagu pulk ja ootasin, kuni üle läheb.”
Treenitud organism taastus ja järgmisel päeval tegi Jaanson sadakond kilomeetrit eemal Falunis mõnusa suusaretke.
“Alaver oli ka seal ja näitas kuulsat Mõrtsuktõusu,” meenutas Jaanson.
Esmaspäeval lendab Jaanson Hispaaniasse Sevillasse sõudjate treeninglaagrisse.