Meenutades Villem Reimanni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülehomme möödub sada aastat väljapaistva helilooja ja muusiku Villem Reimanni sünnist ja Pärnu raekojas kõlab sel puhul tema helilooming.
Reimann sündis Pärnus 1906. aastal.
Edasine elutee viis ta Tallinna konservatooriumi, kus ta lõpetas 1933. aastal Artur Kapi klaveriklassi ja 1936. aastal Artur Lemba kompositsiooniklassi. Aastail 1937-1938 täiendas Reimann end Ferenc Liszti nimelises muusikaakadeemias Budapestis.
1942. aastast sai Reimannist Tallinna riikliku konservatooriumi õppejõud, 1965. aastast professor.
Aastatel 1961-1969 oli ta muusikateooria kateedri juhataja, 1977-1979 kammeransambli kateedri juhataja, alates 1979. aastast aga konsultant-professor. Reimann suri 8. juunil 1992.
Reimanni rikkalikust heliloomingust peetakse väljapaistvamaks tema kammer- ja filmimuusikat.
Ta on kirjutanud klaveripalu, sümfooniaid, koori- ja soololaule. 1937. aastal valmis sümfooniline süit “Vilsandi”, 1959 Muia Veetamme libretole kirjutatud ooper “Kauged rannad”, 1975 sümfooniline poeem “Tehumardi”, 1978 sümfoniett “Hetked merega” ja nõnda edasi.
Projekti “Inimesed Pärnu kultuurimaastikul” raames toimub Pärnu raekojas 19. märtsil kell 16 mälestusõhtu “Meenutades Villem Reimanni”.
Helilooja klaverisonaadi ja sonatiinid esitab improvisatsiooniõppejõud ja komponist Andranik Kechek, kaasa teevad Pärnu muusikakooli õpilased ja meenutusteõhtut juhib Toomas Kuter. Sissepääs on kõikidele tasuta. (PP)