Vene rahvuslik hohloma hiilgab tervislikkusega

Märtsi lõpuni on Audru muuseumis avatud näitus vene talurahvakunstist – hohloma-tehnikas nõudest ja esemeist, mis oma ajal lummasid tsaare ning on tänapäevalgi imetletud ja eksklusiivsed.

Kultuuripärandi staatuses hohloma meistreid leidub tänapäeva Venemaalgi, nende tööd on hinnas kogu maailmas. Nõud ise on aga oma kalliduse tõttu kolinud söögilaualt klaasi taha. Hohloma näiteid võib kohata Louvre’is, aga ka Tallinna suveniiripoodides, palju ringleb plagiaate.

Hohloma’le on iseloomulik kuldne läige, mille järgi on hakatud seda nimetama käsitsi tehtud kullaks. Mustris domineerivad maasikad, vaarikad, pihlamarjad, vahel kuldkalakesed ja fööniksid – talurahvale tuttavad ja omased sümbolid.

Alati pärnapuust valmistatud esemed on ääretult kerged ja kuulsad oma tervislikkuse poolest, sest nende valmistamisel on kasutatud looduslikke vahendeid.

Nõu vooliti puust välja ja hõõruti üle saviga, mis kattis kinni puu poorid ning lihvis pinna siledaks, seejärel kaeti nõu linaseemneõliga ning kuumutati ahjus.

Ese kaeti hõbedase pulbriga, maaliti peene pintsliga muster peale ja kaeti taas linaseemneõliga. Seejärel pandi puunõud 250-300kraadisesse ahjukuumusesse, kus lakk omandas kuldse läike.

Ligi tuhandelise hohloma-nõude kollektsiooni omanik on ühtaegu nii Pärnus kui Soomras elav Petrovide pere, kes parajasti ametis maakodu juurde vene talukultuuri tutvustava vabaõhumuuseumi loomisega.

Soomra tallu tahab pere tuua vene küla hõngu ühes pitsornamentides plangu ning vene ahjuga majakesega.

Peretütar Veronika sõnutsi hakkas ema Ljubov hohloma’st huvituma juba üle veerand sajandi tagasi ning nüüd on saanud sellest kogu pere hobi ja armastus.

Petrovidele ei ole hohloma pelgalt kirg ilusate asjade vastu, vaid eestlaste ja Eesti venelaste lõimumise võimalus rahvakultuuri tutvustamise kaudu.

Audru muuseum on avatud teisipäeviti ja neljapäeviti pärastlõunasel ajal. Suviti võivad huvilised hohloma-kollektsiooni kaeda Petrovide maakodus Audru vallas Soomra külas.