Klaudia Taevi arenev ja kasvav panus

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal toimunud neljanda Klaudia Taevi nimelise noorte lauljate konkursi žürii jättis esimese preemia välja kuulutamata, kuid pärgas teise preemiaga hiinlanna Hui Lin Zhu (pildil) ja ukrainlanna Angelina Svatška.
Eelmisel aastal toimunud neljanda Klaudia Taevi nimelise noorte lauljate konkursi žürii jättis esimese preemia välja kuulutamata, kuid pärgas teise preemiaga hiinlanna Hui Lin Zhu (pildil) ja ukrainlanna Angelina Svatška. Foto: parnupostimees.ee

13. aprillil möödub sada aastat Pärnu teeneka lauluõpetaja-hääleseadja Klaudia Taevi sünnist. Taevi näol on tegu legendaarse isiksusega Pärnu kultuurielus ja Eesti kultuurimaastikul.

Klaudia Taevi panus meie laulukultuuri oli järjepidev ja kvantitatiivselt kvaliteetne juba ta eluajal, kuid Taevi panus jätkub 1996. aastal Pärnus alguse saanud Klaudia Taevi nimelise rahvusvahelise noorte lauljate konkursi kujul tänapäevani, kasvades tänu mastaapide suurenemisele gradatsiooniliselt.

Igaüks laulma

Klaudia Taev sündis 1906. aastal Kuressaares. Tema noorusaega varjutab mõningane salapära, tema Saaremaal mööda saadetud noorusest pole kuigi palju teada. Lapsepõlvele järgnesid õpingud Tallinnas, kus noor Taev võttis laulutunde omaaegselt laulukuulsuselt, Eesti esimeseks professionaalseks naislauljaks peetud Aino Tammelt, aga ka Aleksandr Arderilt, Armanda Abattilt ja Varvara Malamalt. Paraku kaotas Taev haiguse tagajärjel hääle, mistõttu lauljakarjäär ei tulnud kõne alla.

Sõja puhkedes emigreerus Taev tollaste kunstiansamblite koosseisus Jaroslavli, kus ta oli Eesti kooride hääleseadja, alustades samal ajal tegelemist ka solistidega. Jaroslavli päevilt võtsid temalt soololaulu tunde Georg Ots ja Viktor Gurjev.

Neljakümnendate aastate lõpp tõi Klaudia Taevi Pärnusse. Siinse muusikaeluga jäi ta alatiselt seotuks. Õpetaja ja hääleseadja oli ta kuni elu viimase päevani, andes tunde rasket haigust trotsides. Omapärase veidrikuna oleks Taev laulma pannud ilmselt kogu linna, kui talle selleks voli oleks antud.

Taevi esimesed tööaastad kulgesid Pärnu muusikakooli lauluosakonnas, mis 1948. aastal suleti, hääleseadet ja solistiõpet said temalt tollased Endla teatri opereti- ja draamanäitlejad.

Taevi panus Pärnu lauluellu on olnud fenomenaalne. Mitte keegi ei oska täpselt öelda tema õpilaste arvu, mis ulatub sadadesse, kui mitte rohkem. Kvantiteedile vaatamata ei kannatanud kvaliteet. Taev ei rikkunud ühtegi oma õpilast ning kõik tema õpilased laulsid. Ta ei teinud erilist vahet isetegevuslastel ja professionaalidel, sest tema jaoks oli tähtis laulmise kvaliteet.

Sestap jätkasid paljud Taevi juures alustanud kutseliste artistidena, harrastuslauljad aga lõikasid auhinnalisi kohti vabariiklikel konkurssidel. Taev oli kindel, et laulma võis panna iga inimese, sellest põhimõttest ta oma töös lähtuski.

Taevi õpilaste kontserdid olid alati oodatud, inimestele läks nende musitseerimine hinge. Tema esimestest Pärnu perioodi õpilastest olid linna kontserdilavadel pidevalt tegevad Linda Raid, Valve Ott, Eugenia Lepik, Ronny Nõmm, Juta Vanatoa, Eduard Laursson, Maano Katel, Martin Miilberg ja teised. Järgnesid Epp Kogoleva, Evi Kõrre, Ivi Ervin, lauluduett Ester ja Johannes Noormägi.

Klaudia Taevi tööd on alati kõrgelt hinnatud. Tema nimi omandas Eesti muusikaelus olulise kõlapinna. Estonia teatrisse siirdusid tema õpilastena alustanud Urve Tauts, Eve Neem, Marvi Taggo, Kai Parmas, Hans Miilberg, Tiina Palmer, Ain Orav, Vladislav Horuženko ja teised, Vanemuises laulsid Silvia Vestman ja Ivi Ervin, laulutunde võtsid Taevilt Malle Raid, Asta Vihandi, Elsa Maasik, Endel Simmermann, Peeter Kaljumäe, Varvara Jerilova, Endla Murd ja paljud teised.

Õpetaja Taevi kodu Suur-Jõe tänavas oli üks tollase Pärnu kultuurioaasidest, mida külastasid Tallinna, Peterburi ja Moskva muusikud, kes Taevi fenomeni imetlesid ja tema tööle positiivse hinnangu andsid.

Humoorika ja seltskondliku inimesena armastas Taev oma verandal korraldada teeõhtuid, mida tema õpilased pikisilmi ootasid, sest just seal oli võimalus end näidata ning esineda nii mõnelegi tuntud muusikategelasele. Taevi teeõhtutel kohtas sageli Leo Normetit, Nikolai Goldschmidti, Tekla Koha, Linda Sauli, Paul Mägi ja teisi.

Kuigi õpetaja Taev 1985. aastal manala teele siirdus, olid tema töö viljad leidnud soodsa kasvupinnase. 1996. aasta aprillis, kui möödus 90 aastat Klaudia Taevi sünnist, toimus esimene Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte lauljate konkurss.

Kümmekond aastat hiljem, 2007. aastal, toimub Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali raames festivali põhiüritusena viies Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte lauljate konkurss. Siia vahele mahuvad aastad täis kvaliteetset vokaalmuusikat, mis on Pärnus Klaudia Taevi tulekust alates alati olemas olnud ning areneb ja püsib Taevi pärandi kaudu.

Andekad noored

Taevi konkurss on toonud Pärnusse paljude riikide noori andeid ja nii mõnestki on saanud tippsolist. Siinkohal näiteks teise konkursi võitnud Anna Samuil Venemaalt, kolmanda konkursi võitnud Laimonas Pautienius Leedust, aga ka neljandal konkursil teise koha saavutanud Ukraina rahvusooperi juhtiv solist Angelina Svatška ja nooruke hiinlanna Hui Lin Zhu.

Žürii liikmetena on Pärnut väisanud maailmakuulsad lauljad Ileana Cotrubas, Irina Arhipova, Ingrid Kremling-Domanski, Aleksandr Vedernikov, Virgilijus Noreika, Galina Pissarenko, Irma Rewell ja teised.

Konkursi kohal hõljub ka Miliza Korjuse vaim, sest aastal 2001 oli konkursi patrooniks Korjuse tütar, tollane Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis Melissa Wells, 2003. aasta konkursi avas Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel. On teada, et 2007. aastal juhib konkursi tööd Metropolitan Opera kauaaegne solist, Chicagos sündinud Barbara Hendricks.

Taevi konkursi idee autor ja ellukutsuja on allakirjutanu, konkursi korraldab MTÜ XXI Sajandi Orkester, mille kunstiline juht Erki Pehk on konkursi õnnestumiseks kõikidel aastatel olulisima panuse andnud. Just Taevi konkursi kunstilisel juhil Pehkil tekkis idee 2003. aastal konkursi raames konkursi võitjate baasil ja koostöös Endla teatriga, kus ajalooliselt pole muusikaetendused võõrad, ooper välja tuua.

2003. aastal oli selleks Giuseppe Verdi “Rigoletto”, 2005. aastal Anton Rubinšteini “Deemon”. Ooper etendub ka 2007. aastal, juubelikonkursi raames. 2005 tekkis Taevi konkursi baasil Pärnu rahvusvaheline ooperimuusika festival, mille raames on konkursi ja ooperi kõrval meistrikursused ja loomeõhtud.

Taevi 100. sünniaastapäevaga seoses toimub kolm üritust. Neist esimese korraldab projekti “Inimesed Pärnu kultuurimaastikul” raames Pärnumaa rahvakultuuri keskselts. Tegu on 15. aprillil kell 16 Pärnu raekojas algava mälestuskontserdiga, kus esinevad Klaudia Taevi õpilased ja õpilaste õpilased. Teiste seas astuvad üles 1996. aastal esimese Taevi konkursi võitnud Kristina Vähi, Kai Parmas, Malle Raid, Hans Miilberg, Vladislav Horuženko, Peeter Kaljumäe, Eda Zahharova, Ain Orav, Danna Malõško, Endla Murd, Varvara Jerilova, Jaak Jõekallas, Ester ja Johannes Noormägi. Neid saadavad klaveril Tõnu Rein, Niina Maiorova, Natalia Kornfeld, Jelena Potštar.

Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali ja Taevi konkursi korraldaja MTÜ XXI Sajandi Orkester aga kutsub kõiki 18. mail Estonia kontserdisaali Tallinnas ja 20. mail Pärnu kontserdimajja, kus toimub Klaudia Taevi 100. sünniaastapäevale pühendatud ooperigala, millel Erki Pehki dirigeeritava XXI Sajandi Orkestri saatel esinevad Taevi konkursside laureaadid ja žüriiliikmed.

1982. aastal kirjutas Estonia teatri populaarne ja rahva seas väga armastatud operetilauljanna Asta Vihandi Klaudia Taevile: “Uskuge: Teie kunagised õpilased ei unusta Teid!” Enam pole ei Taevi ega Vihandit, kuid õpilase sõnad õpetajale peavad paika.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles