Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/02/27/985672t1h5975.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2437171t1hd18b.jpg)
Lelupoes pakutav võtab silme eest kirjuks. Kuidas leida lapsele just see kõige õigem ja arendavam mänguasi? Pärnus Juku mänguasjakeskuses käis koos viieaastase Calista ja kuuese Mihkliga vahvaid mänguasju otsimas psühholoog Anne Toiger.
Poodi astujale hakkavad kõigepealt silma lauamängude riiulid. “Lauamänge peaks peres kindlasti olema, see annab võimaluse ühiselt tegutseda,” kinnitab psühholoog ning soovitab uute põnevate mängude kõrval täiesti tavalisi lotosid ja “Reis ümber maailma” tüüpi täringuveeretamist. Praegu on moes “Alias” ja “Monopol”, mis pakuvad lusti ja mängurõõmu täiskasvanutelegi.
Kõige popim ajaviide on müüja sõnutsi aga hoopis “Yu-Gi-Oh” ja “Magicu” kaardid. Tegemist on strateegiliste kaardimängudega, milles võhikule ülikeeruliste reeglite järgi pannakse võitlema koletised ja sõdalased.
Puslesid leidub samuti igale maitsele ja vanusele. Tükikestest pildi kokkupanek arendab last kindlasti, kuid on püsimatuid jõnglasi, kellele pikka aega pusimine üldse ei istu.
Sama võib öelda kunstikomplektide kohta, mille valik on tohutu: teha saab pärlitest ja paeltest ehteid, kududa minitelgedel vaipa, valada kipskujusid ja värvida lillepotte, harjutada klaasimaali ning isegi dinosauruse konte kivimist välja puhastada. “Kui teate kindlalt, et laps on kunstihuviline, tasub osta,” julgustab psühholoog.
Kaisukaru kulub ikka ära
Kaisuloomade riiulist kõnnivad lapsed üsna ükskõikselt mööda. Anne Toiger aga leiab, et mõni armas karvik kulub ikka ära. “Päris suured lapsedki võivad kurva tuju korral karu lohutuseks kaissu võtta. Soovitan osta või kinkida hästi loomuliku-loomaliku välimusega kaisukaid ning vältida hiigelsuuri erelillasid monstrumeid,” räägib ta.
Plastmassloomade juures uudistavad lapsed pirakaid dinosauruseid, psühholoogile meeldivad aga hoopis pisikesed loomad. Valida on eri safari-, koduõue- ja loomaaiakomplektide vahel, millel on majakesed, autod, erinevad tööriistad ja puud-põõsadki kaasas.
Psühholoog peab paremaks variandiks, kui laps ise mängu välja mõtleb: ehitab klotsidest loomadele kodu, veab neid autoga, võtab väikesed nukud mängu.
Mihkel sukeldub pikaks ajaks autode maailma ning sikutab riiulitest välja aina suuremaid puldiautosid.
Toiger kommenteerib, et lapsed kipuvad uhketest puldiautodest siiski kiiresti tüdinema, ning soovitab pigem väikeautosid, mis pakuvad rohkem mänguvõimalusi. “Väikeste autodega saab rallit teha, autovaiba peal sõita ja politsei võib neid taga ajada,” kiidab Mihkelgi ning müüja lisab, et väga popid on veel kokkupandavad suured autorajad, garaažid ja raudteed.
Püstolilett jätab Mihkli üsna ükskõikseks, küll pakuvad talle huvi sõjamehed. “Kui üks tulistab või mõõgaga võitleb, siis teine kaitseb ära või saab pihta. Kui pihta saab, siis võib mitu elu ka olla,” seletab ta. Pisikesed poisid peavad oma võitlusi ka robotite ja üsna hirmuäratavate multikakangelastega.
Anne Toiger arvab, et kuigi tema oma lapsi just hambuni ei relvastaks, ei õnnestu poisse niikuinii püssidest ega võitlemisest päris eemale hoida.
Tüdrukute kirev maailm
Praegu väikeste tüdrukute emad mäletavad hästi, millist imetlust tekitas paarkümmend aastat tagasi Barbie-nuku ilmumine mõnda elitaarsesse nukumajja. Kõrges eas pikakoivaline blondiin näeb endiselt kütkestav välja ning omab tohutut hulka atribuutikat nii kodu-, arsti- kui moemängudeks.
Calistal on kodus nii Barbied koos majaga kui väiksemate nukkude loss ning ema Signe jutu järgi meeldib lossis printsesside ja rüütlitega mängida isegi väikestele poistele.
Psühholoogilgi pole Barbiede vastu midagi. “Eks printsessidest unista tüdrukud ikka. Kui lapsel on hea fantaasia, saab nendega päris põnevaid ja elulisi pere- ja kodurollimänge mängida. Barbiel võib olla mees, lapsed ning koduloomad, suuremad lapsed võivad neile õmmelda riideid ja see arendab hästi loovmängu,” kiidab Toiger.
Suurte beebinukkudega tegelevad meelsasti üsna väikesed tüdrukud. Psühholoog leiab, et üks tita ja nukukäru võiks tüdrukul kodumänguks küll olemas olla, kuigi “täiskasvanud” nukkudega võrreldes on tema võimalused veidi piiratumad.
Mänguasjatootjad pakuvad tohutus valikus mängutolmuimejaid, -röstreid ja -mikrolaineahje. “Natuke liiga täiuslikud, liiga valmis! Kaua sa ikka seda ühte liigutust teed? Lihtsad nukunõud on kõige paremad,” on Toiger kriitiline.
Bratzi nukkude juures läheb Calistal silm särama ning olles tükk aega disko-, kontserdi- ja moelavanukke imetlenud, valib tüdruk lemmikuks helesiniste juuste ja neljavärviliste huultega suure nuku.
“Ta näeb lihtsalt lahe välja, soenguid saab teha ja meikida,” seletab tüdruk.
Poemüüja ütleb, et Bratzi nukud on tüdrukute moeasi number üks ega jää alla isegi Barbie-maaniale.
Psühholoog tunnistab, et tema ei arva sinipealisest kaunitarist eriti midagi, kuid ilmselt köidavad lapsi moodsad riided ja põnevad täiskasvanute maailma aksessuaarid: meigid, kontsakingad, mobiilid ja mikrofonid.
Klotsid on klassika
Õnneks on kaupluses vähemalt üks tootesari, mille juures psühholoogi, emade ja laste eelistused kokku langevad – Lego konstruktorid. Mihkel vaimustub robotitest, piraatidest ja rüütlitest, Calistale meeldib komplekt haldjatega.
“Arvutiajastul on väga vaja, et laps saab ise midagi oma kätega kokku panna ja lahti võtta, ehitada ja luua, samal ajal arendab klotsimäng fantaasiat,” kiidab Toiger.
Müüja sõnutsi ostetakse päris hästi ka tavalisi puust täheklotse ja metallist konstruktoreid.
Lõpuks leiab psühholoog, et kunagi tüdineb laps kõige suurepärasemastki lelust, ning soovitab osa asju rahuliku südamega kapi otsa tõsta ning mõne aja pärast jälle kätte anda.