Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi viimase maailmasõja ajal tegutsenuid jääb iga aastaga üha vähemaks, on neid praegu veel elus ja nad soovitakse ilmtingimata üles otsida. Ning seda mitte rõõmupisarate pärast jällenägemise puhul, vaid hoopis selleks, et neile mitmekordseid ebameeldivusi valmistada.
Sellega seoses on maailma huviorbiiti kerkinud mees nimega Aribert Heim, sest mõne nädala eest palus Saksamaa Baden-Badeni maakohus Tšiili võimudel uurida, ega temanimelist meest või kedagi tema sugulastest riigi territooriumil viibi ning ega tal ole seal kinnisvara või pangaarveid.
Tagaotsituim nats maailmas
Arvatakse, et kõige tõenäolisemalt võib Heim asuda Valparaiso ehk viiendas regioonis (Tšiili on administratiivselt jaotatud nummerdatud regioonideks), sest Heimi perekonnanimega inimesi elabki kõige rohkem just 5., aga ka 9. ja 10. regioonis ning riigi pealinnas Santiagos.
Väidetakse, et Heim on natsirežiimi üks viimaseid tegelasi, kes on veel elus ja keda on võimalik taga ajada. Seetõttu andiski kohus välja rahvusvahelise vahistamiskäsu ning Saksamaal on välja kuulutatud rahaline autasu Heimi tabamise eest. See on 130 000 eurot, millele Wiesenthali keskus on lubanud lisada 10 000 eurot.
Salaallikatele toetudes usub Saksa valitsus, et mees on asunud elama Tšiilisse. Sestap niisugune palve Tšiili võimudele. Peagi saadavad sakslased Tšiilisse ametliku delegatsiooni, mille ülesanne on koostöös tšiillastega välja peilida Heimi peidukoht.
Mõne aja eest surnud natsikütt Simon Wiesenthal püüdis ise Heimi kinni nabida, sest tal oli selleks väga isiklik põhjus.
Nimelt viibis Wiesenthal noorukina Mauthauseni laagris, kus tegutses Heimgi. Wiesenthali surm 2005. aasta septembris katkestas otsingud, kuid nüüd on hakatud Heimi taas verejanuliselt jahtima.
Surmadoktor tegi “mehetegusid”
Praegu on Aribert Heim väidetavalt Adolf Eichmanni kunagise abilise Alois Brunneri kõrval enim tagaotsitud natsikurjategija kogu maailmas.
Arstiharidusega Aribert Heim on sündinud 1914. aastal Austrias Steiermarkis. Kuuludes natsiparteisse, astus ta 1940. aastal relva-SSi liikmeks. Ta töötas Soomes, Norras, Viinis, Buchenwaldis ja Mauthauseni koonduslaagris Linzi lähedal ning teda on julmade ja sadistlike inimkatsete eest tituleeritud hüüdnimedega Surmadoktor, Mauthauseni Lihunik ja Uus Mengele.
Väidetavalt olevat Heim tapnud Mauthausenis bensiini-, soola- ja mürgisüstidega otse südamesse ning narkoosita operatsioonide ja amputeerimistega sadu vange, eeskätt juute. Peale selle olevat ta saatnud teadusliku eksperimendi korras ja huvi pärast hulgaliselt inimesi gaasikambritesse. Heim tapnud inimesi tahtlikult selleks, et saada laipu lahkamiseks. Veel olevat ta kasutanud vangide nahka lampide valmistamiseks ning inimkoljudest teinud kirjapresse.
Pärast sõda võeti Heim kinni ja ta istus Ludwigsburgi sõjavangide laagris, kuid lasti ebaselgetel asjaoludel sealt tulema. Seejärel tegutses Heim Baden-Badenis naistearstina, kuid kui 1962. aastal anti tema kohta välja vahistamiskorraldus, lahkus ta öö varjus kiiresti Saksamaalt ja on sellest ajast alates jooksus.
Heimi viimane teadaolev elupaik oli 1980. aastatel Uruguays, kust ta leidis üles Iisraeli Mossad. Aribert Heim töötas seal Heinrich von Heimi nime all endale kuuluvas haiglas, kuid tänu kohalike võimude kaitsele õnnestus tal pageda enne, kui teda arreteerima jõuti tulla.
Heimi perekond on Saksa võimudele väitnud, et äärmises vaesuses virelnud Aribert Heim suri 1993. aastal Argentinas vähki. Kuid kui sugulased püüdsid kätte saada miljonidollarilist pärandust, ei olnud neil esitada surmatunnistust, mistõttu usutakse, et mees on veel elus.
Mullu olevat jäljekütid Heimi Hispaanias peaaegu tabanud, sest uurijatele jäi silma Berliinist Hispaania panka tehtud üle miljoni dollari suurune ülekanne, mida eri tunnuste põhjal seostati otsekohe Heimiga. Kuid mehel õnnestus tagaajajate eest taas põgeneda.
Heimi olevat nähtud Taaniski, kuid soliidset tõendusmaterjali selle kohta pole. Veel on ta oma pagulasaja jooksul elanud Egiptuses, Brasiilias ja mujal.
Ahistatakse tütartki
Suure tähelepanu alla on sattunud Tšiili linnas Vina del Maris elav Waltraud Diharce, kes arvatakse olevat Heimi väljaspool abielu sündinud tütar. Naine ise eitab seda igal võimalikul juhul. Nii ütles ta intervjuus 2. mail: “Mul pole isa olnud, ma pole kunagi temaga kohtunud. Ma olen praegu 63aastane ning mu ema ütles alati, et isa suri Teise maailmasõja ajal Venemaal.”
Waltraud Heim saabus teadaolevalt Tšiilisse 1970. aastate alguses, et hakata õppima sealses ülikoolis. Ta abiellus tšiillase Ivan Diharcega ning sünnitas kolm poega ja tütre.
Baden-Badeni kohus tahab praegu aga väga teada, miks Waltraud on viimastel aastatel teinud hulgaliselt reise Euroopasse. On kindlaks tehtud, et naine sõitis viimase 25 aasta jooksul 50 korral Saksamaale, Šveitsi, Austriasse ja Hispaaniasse.
Tšiilis on aegade vältel varjupaiga leidnud paljud Hitleri-Saksamaa tegelased.
Nii näiteks elas vaba mehena oma loomuliku surmani Tšiilis mobiilsete gaasikambrite looja Standartenführer Walther Rauff (1916-84), sest kuigi sakslased püüdsid teda korduvalt kätte saada, ei andnud Tšiili ülemkohus natsikurjategija väljasaatmiseks luba.