Pärnu jahtklubi tähistab saja aasta juubelit

Pärnu jahtklubi tähistab sel suvel saja aasta möödumist oma asutamisest 1906. aastal. Ees on tegevusrohke purjetamishooaeg ja juubeliüritustest on oodatud osa saama nii pärnakad kui Pärnu suvekülalised.

Jahtklubi sünd

Pärnu jahtklubi võlgneb oma asutamise Pärnu sadamale, eriti selle purjetamishuvilisele juhtkonnale eesotsas sadama ülema Dmitri Luhmanoviga, kelle mõttega liitusid nii teenistuskaaslased Pärnu sadamast kui kohalikud baltisaksa aadlikud.

21. juunil 1906 oli valmis Pärnu purjeklubi põhikiri ning palve klubi registreerida läkitati teele. 17. novembril kanti klubi Liivimaa kubermanguvalitsuse seltside ja klubide registrisse.

1909 valmis klubi esimene oma maja ja astuti Balti purjespordi liitu, mis koondas tsaaririigi Balti provintside kõiki jahtklubisid. Samal aastal kiitsid võimud heaks soovi nimetada Pärnu purjeklubi ümber jahtklubiks.

Maailmasõja algusega seoses sai klubi karmi korralduse välja arvata kõik Saksa ja Austria alamad ning sõjakeerises põles maha ka klubihoone.

Purjesporti arendamas

5. juulil 1919 kutsuti eestlaste initsiatiivil kokku jahtklubi üldkoosolek. Toona otsustati veneaegne põhikiri eestindada ja esitada taasregistreerimiseks.

Tegudeni jõuti alles 1922. aastal, kui Pärnu jahtklubi tegevus taastati. Kohe haarati härjal sarvist ja linnalt palutud krundile jõe ääres ehitati esimese asjana klubi uus maja.

Pärnu jahtklubi tegevuses oli kõige kriitilisem aasta 1932, kui ülemaailmse majanduskriisi oludes hakkas klubi jõud raugema ja liikmeskond kahenes märgatavalt. Kuid juba 1933. aastal saadi kindel pind jalge alla ja klubi 30. tegevusaastat 1936. aastal tähistati suurejoonelise programmiga.

1940. aasta juunipöörde järel kustutati Pärnu jahtklubi samal sügisel spordiseltside nimekirjast.

Tuhast tõusmise aastakümned

1946. aastal püüdsid Pärnu jahtklubi tegevust taaselustada inimesed, kes purjespordi vastu huvi tundsid. Tänu nende inimeste õigele asjaajamisoskusele - too aeg nõudis seda oskust - toodi Pärnusse esimesed sõjajärgsed kiiljahid ja svertpaadid, millele hiljem lisandus veel kolm alust.

Esimesed 15 sõjajärgset aastat olid klubile rasked. Isegi sõna “jahtklubi” oli põlu all. Kuni 1960. aastani tegutses klubi ametlikult veespordijaamana.

1960. aastal Kalevi reorganiseerimise käigus tuli ametlikesse paberitesse Pärnus tagasi sõna “jahtklubi”, ehkki rahvasuust polnud vana hea jahtklubi kuhugi kadunud.

Jahtklubi taaselustus 1965. aastal, kui klubi juhatusel tuli idee siduda jahtklubi edasine areng Pärnu püüdlemisega lasta end kanda üleliidulisse kuurortlinnade nimistusse. Siis hakati Pärnu jahtklubist kõnelema kui üle linna tähtsast asjast, mis peab arenema, ja purjetamisest peab saama rahva hulgas populaarne spordiala. See tõi kaasa rahalise toetuse.

Edasi elati klubis üle paremaid ja halvemaid aegu, sealhulgas 1967. aasta oktoobritorm, mis jahisadamat laastas (ja mis kordus 2005. aasta jaanuaritormis), ja 19. juuli 1981, kui kahjutules hävis jahtklubi peahoone.

Ometi jõuti neil aastakümnetel jahtklubis pikkade avamerepurjetamiste ja kõrgete sportlike saavutusteni.

12. mail 1989 registreeriti Pärnu jahtklubi iseseisva organisatsioonina. Varsti võttis jahtklubi majandamise üle Pärnu linnavalitsuses moodustatud väikeettevõte Purjetamis- ja Äriühing, mis hakkas paljude ettevõtete ja heade inimeste toel korraldama uue maja projekteerimist ja ehitamist.

Pool sajandit jääväljade tuules

Oluline osa Pärnu jahtklubi tegevuses on jääpurjetamisel, millest enne Teist maailmasõda kohalikud eriti lugu ei pidanud.

Alles läinud sajandi teisel poolel hakkasid Kalju Abel, Aleksander Feofanov, Jüri Hool, Aadu Talimaa jt lahel võidusõite korraldama.

1969 Eestisse jõudnud DN-klassi buum nakatas paljusid Pärnu noormehi. Rein Veider ja Elmar Talbonen sõitsid esimeste pärnakatena 1983. aastal NSV Liidu koondisesse ja juba 1984 talvel krooniti Heino Jõesaar NSV Liidu meistriks.

1991 võitis Rein Veider Haapsalu lahel Euroopa meistrivõistluste hõbemedali ja kordas saavutust kaks aastat hiljem Austrias.

Läinud kümnendil Eesti eliitjääpurjetajate seltskonda tõusnud Mati Hool ei jätnud vahele ühtegi Euroopas toimunud suurvõistlust, tema parimad tulemused olid MMi viies ja EMi neljas koht.

Jääpurjetajate kullaarve avas 1999. aasta kevadel Marjaliisa Umb, võites ülekaalukalt Ice Optimist-klassis laste esimese EMi Pärnu lahel. Tulemust kordas 2002. ja 2003. aastal Jaan Akermann.

2005. aastal tõi kuni 15aastaste maailmameistri tiitli Poolast Terje Lepik ja samal talvel teenis Merili Randmaa USAs DN-klassi MMil kiireima naise kulla.

Pidu tuleb

Kuigi juba 21. juunil toimub Peeter Sõbra mälestusregatt, on juubelipidustuste kese 12.-16. juulil. Siis toimuvad nii jahtklubi juubeli- kui “Watergate’i” regatt, samuti pidulik vastuvõtt Endlas 15. juulil.

Sajanda aastapäeva puhul ilmub Pärnu jahtklubi juubelikogumik, mille trükkimist saavad toetada kõik klubi liikmed ja purjespordihuvilised, kas tehes annetuse sularahas klubi tegevjuhi Mati Hooli kätte või pangaülekandega Hansapanka arvele 221010588634, lisades märke “Juubeliraamat”. Annetajad leiavad oma nime ka kogumikust.

Praeguseks on Pärnu jahtklubi suutnud endale luua kaasaegse jahisadama sportlikuks tegevuseks ja külaliste vastuvõtuks vajalikuga. Ees seisab jahtklubi laiendamine, et veelgi rohkem jahte teenindada ja purjesporti arendada. Või, nagu taasiseseisvumise ajal eesmärgiks seati – Pärnu jahtklubi peab kujunema Pärnu rahvusvaheliseks mereväravaks. Avamerepurjetamises jahisadam seda ongi.

Pärituult ja tegusat purjetamissuve!

Peeter Volkov, Pärnu jahtklubi kommodoor, AS Pärnu Sadama juhatuse esimees