Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu lähedal täituvad põllud eramukobaratega, et aga eestlaste loomule pole omane naabri uuriva pilgu all elada, nõuavad vastsed majaomanikud aianduskeskustest üha enam hekipuude ja -põõsaste istikuid.
Papsaares ühe säärase jõudsalt laieneva elamurajooni külje all asuva Neeva aia juhataja Merike Lepik rääkis, et meie kliimas hekis kasvatamiseks sobivaid sorte jagub kümneid, kuid inimesekõrgust elavmüüri oma krundi ümber aasta-paariga ei saa, niisuguse heki sirgumist peab ootama kuni seitse aastat.
Enne kui tõtata istikuid ostma, oleks vaja valmis mõelda vastused õige mitmele küsimusele. Kui kõrget hekki soovitakse? Kui kiiresti peaks see kasvama? Kas sobib lehtpuudest või igihaljas hekk? Kas see võiks õitseda? Kas hekk peab olema läbipaistmatu? Kas elavmüür võiks tuulevarju pakkuda? Kas ollakse valmis järgmised aastakümned regulaarselt põõsaid pügama? Kui palju on võimalik istikute eest raha välja käia?
Kui neile küsimustele vastused leitud, võibki sammud mõnda aianduspoodi seada ja sealse spetsialistiga just enda nõudmistele vastava sordi leida.
Naabri eest peitu
Kui heki ülesanne on õue võõraste pilkude eest kaitsta, sobib läbipaistmatu müüri kujundamiseks näiteks läikiv tuhkpuu, Thunbergi kukerpuu, mage sõstar, liguster, viir- või kontpuu.
Just läikiv tuhkpuu on Lepiku sõnutsi Pärnumaal levinuim hekipõõsas. See talub suurepäraselt pügamist, kuid võib vabaltki kasvada – siis sirguvad põõsad kuni 2,5meetriseks.
“Mida korralikumalt pügada, seda tihedam hekk tuleb,” kinnitas Lepik. “Ma olen näinud koguni sellist tuhkpuuhekki, millest kass läbi ei läinud, nii tihe oli.”
Suhteliselt kiirekasvulised põõsad on sirel, viirpuu ja sõstrad.
Igihaljastest taimedest sobivad läbipaistmatu müüri tarbeks elupuud, kadakad ja kuused, mille sortidest leiab sobivaid nii pügatavasse kui vabakujulisse hekki.
Elupuude hulgas ongi üks spetsiaalselt hekitaimeks mõeldud – brabant. See sobib ideaalselt neile, kes kiiresti sirguvat hekki ihalevad. Nimelt kasvab brabant aastas 20-25 sentimeetrit.
Brabandist kujundatakse enamasti kuni kolmemeetriseid tihedaid pöetavaid eluvtarasid, kuid see puu võib kasvada kümnemeetrisekski. “Just sellest sordist on kasvatatud need losse ümbritsevad kõrged ja megailusad elupuumüürid, mida meie inimesed läänes reisides või filmidest näinud on,” sõnas Lepik.
Kes aga unistab võimalikult vähe hoolt nõudvast hekist, võib valida püramiidjad elupuud: kui latv ära lõigata, kasvavad need eriti tihedaks.
Paraku tuleb neil, kel koer majas, enne elupuuheki kasuks otsustamist arvestada tõsiasjaga, et koerte jalatõstmist need puud ei talu. Tähtis on teada sedagi, et vähemalt algusaastatel peab elupuid varakevadel ereda päikese eest looriga katma.
Pügada või mitte?
Pügatava heki kallal tuleb kääride-nööriga toimetada vähemalt kaks korda suve jooksul – umbes nädal enne jaanipäeva ja augustis, juhendas Lepik.
Poolteise- kuni kahemeetriseks pügatavaks hekiks sobivad põõsad on näiteks läiklehine tuhkpuu, kontpuud, viirpuud, harilik kukerpuu ja ungari sirel ning okaspuudest kuusk ja elupuu.
Mugavust eelistaval majaomanikul oleks mõistlik valida vabalt kasvav hekk, mille puhul piisab enamasti vanade okste väljalõikamisest ja aeg-ajalt väetamisest.
Laisa inimese hekiks sobivad sirel, enelas, maran ja kontpuu.
Vabakujulise heki miinuseks võib lugeda, et need nõuavad kasvamiseks rohkem ruumi, ruutmeetreid aga kipub uutel eramukruntidel nappima.
Lagedal väljal möllava tuule eest kaitsva heki saab harilikust kuusest, mida sobib kasvatada nii pügatava kui vabakujulisena. Kel võimalus, toogu istikud metsast, metsakuuskedest saab suurepäraselt kujundada pügatava heki.
Esimesed kolm aastat kasvab kuusk aeglaselt, edasi kiiremini.
Soolane hind
Hinnalt soodsamad hekitaimed on läikiv tuhkpuu, sõstrad ja viirpuu. Okaspuud on lehtpuudest üldjuhul kallimad.
Kevadel, kui istikuid paljasjuursetena müüakse, on nood odavamad. Nüüd, juunis, on paljasjuurset juba hilja maha panna, kuid potis istikuid võib edukalt aeda ümber istutada.
“Kõiki istikuid, mis on kottides või konteinerites, võib varakevadest hilissügiseni istutada,” õpetas Lepik. “Augustis-septembris saab taas paljasjuurseid istutada.”
Mida madalam hekk, seda väiksema vahega tuleb istikud mulda pista. Laias laastus tasub arvestada, et pügatava lehtpuuheki ühele meetrile läheb kolm taime, vabakujulises hekis peab vahed suuremad jätma. Okaspuid istutatakse pügatavasse hekki 70-80sentimeetrise vahega, vabakujulise heki puude vahele jäetakse poolteist meetrit.
Läikiv tuhkpuu maksab Neeva aias paljasjuursena 17, kotis 35 krooni. Seega tuleb kümnemeetrise pöetava heki rajamiseks arvestada 1050kroonise väjaminekuga.
Elupuu brabandi hind on suurusest olenevalt 65-450 krooni, enelad maksavad 65, maranad 45 ja ungari sirelid 45-55 krooni.
Hariliku kuuse paarikümnesentimeetrise istiku hind jääb alla kümne krooni.
Riina Martinson