Saarde vallas suurtest maanteedest eemal vaikses Kamali külas sillerdava paisjärve ääres käristab maaidülli oma valla mehe Robert Ollo kätetööna valminud mitmemeetrine kuju, mis pühendatud elavate ja lahkunud naiste auks ja mälestuseks.
Kamali küla ilmestab aegadest sõltumatu tähis naistele
13. juuni 2006, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kamalis abikaasa sünnikodus elav Gunnar Grünthal kavatseb Ollolt tellitud pika juuksepõimiku ja vitsaga karjatüdruku kuju ametlikult avada koos võitluskaaslaste ja lähedastega 1. juulil.
“Kaua võttis aega, et võtta sõnum paari lausesse kokku,” tunnistab Siberi vangilaagrist läbi käinud, metsamehe ja ilmaliku surnumatja ametit pidanud mees kuju jalutsisse jäävale valgele kivitahvlile raiutud ridade kohta.
Paar aastat tagasi räsis torm koduõuel vana tammepuud ning Grünthali peas aastakümneid mõlkunud mõte võttis konkreetsema kuju.
“Aegadest sõltumatu tähis naistele. Seisata iseendas” ning antiikajast pärit lõpu ja lõpmatuse märk kivitahvlil kannavad filosoofilist sisu. Need sõnad panevad mõtlema, millised naised on olnud olulised kuju ees seisataja enda elus.
“Peamine ajend oli see, et meestele on püstitatud väga palju igasuguseid mälestusmärke ja ausambaid, ent naistest on esile tõstetud vaid üksikuid luuletajaid. Samas on ümbritsevas elus väga palju tublisid ja austust väärivaid naisi,” valgustab mees põhjusi ning loetleb enda jaoks olulisi naisi. Abikaasa, vanaema, ema, õde, kes sai 15aastaselt äikesega õnnetult surma, ja Salme Parlo.
Tihemetsa tehnikumis stalinismivastases võitlusgrupis osalemise ja lendlehele Stalini-vastase sõnumi kirjutamise eest sai tollal noor mees karistuseks 25 pluss viis pluss viis aastat. Vangilaagris kaevanduses varingu alla jäänud ja raskelt viga saanud mehe ostis laagriülema käest vabaks ja turgutas koos haiglapersonaliga üles eestlaste abistamiskassat enda käes hoidnud Salme Roose (sünninimega Parlo), kes töötas luurajana ja oli ise pärit Laiuse kandist.
Kamali paisjärve äärde paljukannatanud ja küüditamistega tühjaks jäänud külla sobib tagasihoidlik kujuke hästi. Võib-olla kunagi hiljem tulevad selle ideega kaasa ka rikkad mehed ja teevad siis midagi tõhusamat kuhugi suuremasse keskusse: on ju neilgi olnud emad ja vanaemad, loodab Grünthal.