Läinudteisipäevane seitsmepallise tugevusega kõikepurustav maavärin on niigi vaese Haiti paisanud täielikku viletsusse. Rahvusvaheline abi saabub härgamisi, päästemeeskonnad esmavajalikuga siiski kiiremini.
Juhtkiri: Haiti õudusunenägu
19. jaanuar 2010, 10:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mõneski kommentaaris küsitakse: miks peaks raskustega maadlev Eesti veel Haitit abistama?
Eile hommikuks oli ainuüksi Eesti Punase Risti ja rahvusvahelise lastekaitseorganisatsiooni Unicef Eesti esinduse kaudu annetatud üle 300 000 krooni. Sellest 100 000 tuli Tartu linnavalitsuselt ja kahelt eraisikult veel 10 000 krooni kaupa.
Nagu Haitigi on Eesti osa maailmast, selle suurest kogukonnast. Võime olla õnnelikud, et loodusõnnetustest saavad meid tabada ennekõike tormid ja üleujutused.
Ent samal ajal suureneb tehnogeensete katastroofide oht, millega võitlemiseks oleme üsna abitud. Siis tuleb loota naabritele ja rahvusvahelisele üldsusele.
Aidates hädasolijaid, ulatatakse vajadusel ehk abikäsi meilegi. Juba kogutud abisummad näitavad, et keerulisele ajale vaatamata on Eesti inimestel säilinud kaastunne hättasattunute suhtes. Haiti vajab rahvusvahelist ülesehitusprogrammi veel paljudeks aastateks.
Punane Rist koostöös Rimi kaupluseketiga on korraldanud annetamise Rimi poodides, kus kassade juures on korjanduskarbid. Sel viisil kogutakse toetust 8. veebruarini.
Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal on maailm meile võrreldamatult avardunud.
Nii oleme muutunud osalisteks ka nendes sündmustes, mis maailmas toimuvad, ja hea, et võõras mure pole meid jätnud ükskõikseks.