Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/02/27/985672t1h5975.jpg)
Nii ökotoidu kauplustes kui suuremates toidupoodides on müügil nisujahu kõrval tatra-, spelta- ja riisijahu ning teised tervislikud jahusordid. Kuidas neid toiduks tarvitada?
Pärnu ökopoe juhataja Helen Arro sõnade järgi sisaldavad sellised täisterajahud tavalisest nisujahust rohkem kiudaineid, vitamiine ja mineraale ning on seega tervisliku toitumise seisukohalt väga olulised. Täisterajahu sisaldab seemnekesti, mis puhastavad soolestikku jääkainetest ja aitavad kaalust alla võtta.
Mis puutub maitse- ja kulinaarsetesse omadustesse, on paljud jahutooted üsna omapärase maitsega ja sellepärast on soovitav neid vähemalt esialgu tarvitada toiduks segatuna tavalise nisujahuga.
Taasavastatud spelta ja tatar
Spelta- ehk okasnisu sisaldab harilikust nisust kuni 50% rohkem valku ja energiat, palju on B-grupi vitamiine, kasulikke amino- ja rasvhappeid. Speltat soovitatakse lastele, vanuritele ja sportlastele taastumisperioodiks, speltas sisalduv gluteen on talutav allergikutele.
Jahu tarvitatakse nagu tavalist nisujahu kastmetes, kookides ja küpsetistes, sellest võib keeta putru. Täistera speltajahu kleepvalgu omadused on nisust veidi kehvemad ja küpsetised kerkivad vähem, paremini sobib spelta nn lameleibadeks, karaskiks ja krõbeda koorikuga kiirküpsetisteks.
Tatrajahu sisaldab samuti ohtralt kasulikke valke, kiudaineid ja mineraale, sellest küpsetatakse kuulsaid Vene pliine. Tatrajahust valmistatud tainast ei maksa tugevasti kloppida, parema konsistentsiga taigna saamiseks soovitatakse seda samuti teiste jahudega segada.
Arro ütleb, et tatrapudru armastajad kasutavad tatrajahu ohtralt nii pannkookides kui teistes küpsetistes, kuid neile, kellele tatar ei maitse, meeldivad vaevalt ka tumedast ja iseloomuliku maitsega jahust tehtud toidud.
Hea valik on riisijahu, mis sarnaselt tatrajahuga on gluteenivaba ja sobib seetõttu allergikutele, kellele nisujahu keelatud. Polenta ehk maisimanna on ilusa kollase värvusega ja passib hästi küpsetistesse.
Kanepikoogid kaifi ei tekita
Kanepiseemnetest tehti vanasti jurssi, piima ja putru. Õlirikkad seemned sisaldavad tervisele kasulikke küllastamata rasvhappeid niisama palju kui rasvased merekalad. Kanepis leidub kaaliumi, magneesiumi, fosforit, väävlit ja kaltsiumi, kiudaineid ja rasvlahustuvaid vitamiine.
Kanepijahu on vahvalt roheka värvusega ja kergelt pähklise maitsega. “Pannkoogitaignasse segatuna annab kanep kookidele päris jubeda rohelise välimuse, aga maitse on hea,” kiidab Arro. Kanepijahust tehtud makaronid on samuti rohelised ja annavad pastatoidule põneva maitse ning väljanägemise.
Eestlastele ammu tuntud kaerajahu väärib taasavastamist. Et kaerajahus on vähe kleepvalke, tuleks teha tainas koos nisujahuga. Kaerajahu sobib kotlettide paneerimisekski.
Kaerapiima, mida mõnes riigis isegi poes pudelis müüakse, tehti vanasti igas maakodus. Supilusikatäis kaerajahu valatakse üle klaasi sooja veega, segatakse ja jäetakse kolmeks tunniks tõmbama.
Läbikurnatud vedelikku juuakse koos meega või kasutatakse toitude valmistamiseks nagu lehmapiima. Seda piima on õhtul kasulik juua unehäirete all kannatajatel.
Samasuguse jahu-vee segu hapendamisel 1-2 päeva koos hapu leiva tükikestega saadakse Eesti rahvustoit kaerakile. Paar päeva hapnenud segu kurnatakse, maitsestatakse soola ja võiga ning kuumutatakse paksenemiseni, valatakse kausikestesse tarduma.
Ökopoes müüakse kaerajahu, kuhu on lisatud pulbrit Spirulina vetikast. Spirulina on toitaineterikas, sisaldab väga vähe kaloreid, kolesterooli, on kiire energiaallikas ja hea dieettoit.