Pärnu linn pole valmis europrojekte ohverdama

Reedel avavad linnajuhid Hansagümnaasiumi renoveeritud ruumid, mis Pärnu laenukoormust on suurendanud. Huvijuht Lea Lips (vasakul) ja õpetaja Ülle Petrovitš on uuenenud kooli üle rõõmsad, kuid sissetuleku kahanemine ei rõõmusta neid sugugi. Foto: Ants Liigus

Pärnu linna hoolekande- ja kultuuriasutuste töötajate palgad võiks kärpimata jätta, kui linn lükkaks edasi ökomaja, eakate avahoolduskeskuse ja Eliisabeti kiriku oreli ehitamise toetuse, ent linnavalitsus pole veel valmis europrojektidest loobuma.

Haridustöötajate sissetulekuid kärpides säästaks linn 9,1 miljonit, kultuuritöötajate palku vähendades 1,7 ja hoolekandeasutuste töötajate palku kärpides 2,5 miljonit krooni. Kaks viimasena nimetatut moodustavad summa (4,2 miljonit), mille võiks eelarvekavast leida, kui ökomaja ja eakate avahoolduskeskuse omafinantseering ning Eliisabeti kiriku koorioreli ehitamise toetus eelarvest välja jätta.

Riik võib Pärnu europrojekte piirata

Linn ei saa loobuda Vallikääru, Rannapargi ega tehnika- ja tööõpetusmaja omafinantseeringust, sest nende ehitust on juba alustatud. Küll on võimalik edasi lükata ökomaja ja eakate avahoolduskeskuse püstitamist, sest nende ehitushankeid pole välja kuulutatud.

Linnapea Toomas Kivimägi ja abilinnapea Annely Akkermann on Pärnu Postimehele tunnistanud, et riik võib nendele europrojektidele nagunii kriipsu peale tõmmata. Meenutagem, et rahandusminister Jürgen Ligi on Vallikääru rekonstrueerimist nimetanud iluaianduseks ja avaldanud imestust, et linn raskel ajal sellistele asjadele nii palju raha kulutab.

Kivimägi möönis, et linnavalitsusel pole kindlust, kas neid europrojekte õnnestub käivitada, kuid ta soovib ökomaja ja eakate avahoolduskeskuse omafinantseeringu eelarves säilitada niikaua, kui lootust Euroopa Liidu fondide toetusele on. “Niigi on investeeringuid väga vähe, halb oleks 85 protsenti saamata jääda,” viitas ta ELi fondidest raha juurdesaamise võimalusele.

Kivimägi sõnutsi tegi eelmine linnavalitsus suure vea, kui arvestas jooksvate kulude katmisel linnavara müügi ja pangalaenudega. Samal ajal tunnistas linnapea intervjuus rahvusringhäälingule, et see aasta on linna palgal inimestele kõige raskem ja edaspidi võib kergemaks minna.

Koolide sihtasutus või õpetajate lisatasud?

Linnajuhid on eelarvele lähenenud kääridega, võttes võrdselt sealt, kus see on kõige lihtsam. Kivimägi väitel on selle põhjuseks eelmise linnapea Mart Viisitamme tegemata töö, kuigi igal aastal eelarve koostamisega tegelev rahandusosakond on valitsuse vahetumisele vaatamata ametis olnud.

Arvestades, et remont on Pärnu koolides lähiaastateks lõppenud, tasub võrrelda eelarvekavas koolide sihtasutuse juhtimiseks ette nähtud 2,9 miljonit krooni haridustöötajate 9,1 miljoni krooni suuruse palgakärpega.

Kivimägi ütles, et koolide sihtasutusel seisab ees strukturaalne reform, sest osa Pärnu koole majandab end ise ja osa teeb seda sihtasutuse kaudu. “See on üks otsuseid esimese poolaasta jooksul,” lausus ta. Abilinnapea Jane Mets lisas, et sihtasutuse juhtkonna lepingud peaksid lõppema juulis-augustis.

Ajaks, kui sihtasutuse reformimisega ühele poole jõutakse, on õpetajate motivatsioonisüsteem juba lõhutud. Võimalikust kulude kokkuhoiust ei saa haridustöötajad midagi.

Kuigi sisuliseks võrdlemiseks on esimeseks lugemiseks esitatud Pärnu selle aasta eelarvekava üldine ja linnavalitsus plaanib seda teiseks lugemiseks põhjalikult muuta, kavatseb volikogu haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate palgakärpe juba neljapäeval otsustada.

Linnapea kaalub ühe erandi tegemist

Kivimägi on valmis erandi tegema üksnes Tammiste hooldekodu hooldajate suhtes, kes koos eakate avahoolduskeskuse töötajatega talle kollektiivse kirja saatsid.

“Erandite tegemine on ohtlik,” selgitas Kivimägi oma põhimõtteid. “Ka linnavalitsuses on osakondadel erinev koormus ja sotsiaalosakond käis välja idee, kas nad ei võiks erand olla. Me ei pidanud seda võimalikuks. Küll võib esimese poolaasta jooksul selle teema juurde tagasi tulla, kellelegi palka juurde pannes ja kelleltki ära võttes.”

Küsimusele, miks ta on valmis erandi tegemist kaaluma Tammiste hooldekodu, mitte sama palgatasemega eakate avahoolduskeskuse töötajate suhtes, vastas Kivimägi, et Tammiste hooldekodus töötatakse ööpäev ringi.

Abilinnapea Mets lisas, et avahoolduskeskus vaatab oma koosseisu üle, sest selle koostamisel oli arvestatud uude avahoolduskeskusesse (Metsa 10) kolimisega. “Võimalik, et madalapalgaliste palku ei alandata, vaid osa koondatakse ja osa jääb tööle osalise tööajaga,” lausus ta.

Ülejõe haruraamatukogu võib aga oodata sulgemine. Kui varem tahtsid seda teha poliitikud, siis nüüd oodatakse keskraamatukogu töötajatelt ettepanekuid, kuidas paremini majandada.