Selle aasta 1. jaanuaril alustas Rootsis tegevust Pensions Myndigheten (pensioniamet), mis tegeleb ainult pensioniprobleemidega. Uue ameti esimene ülesanne oli kirjalikult informeerida pensionäre selle suhtes, mis hakkab juhtuma 1. jaanuarist 2010. Miks oli vaja pensione vähendada?
Kommentaar: Rootsis vähenevad pensionid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kirjas kõigile pensionäridele rõhutati, et pensionisüsteem peab sammu pidama rahvamajandusega. Kui tööstusel läheb hästi ja riigi tulud on suurenenud, saavad nii pensionärid kui töötegijad positiivsest arengust osa.
Kui majanduse olukord on halvem, avaldab see mõju kõigile. Tulumaksudest pärinevad pensionisummad on vähenenud ja hoidmaks pensionisüsteemi tasakaalus, otsustati vähendada 2010.-2012. aastal pensione suurusest sõltuvalt 0,9 kuni kolm protsenti.
Praegu ei julge keegi öelda, kas kolme aasta pärast õnnestub algne olukord ja samas suuruses pensionid taastada.
Pensionide vähendamise poolt hääletasid riigipäevas kõik viis võimuliidu erakonda.
Juba kaks aastat tagasi juhiti tähelepanu pensionikassa halvenevale seisundile ja leiti kaks lahendust.
Kas tõsta pensionimakseid või kärpida pensione? Jäädi viimasena nimetatud variandi juurde, sest esimene oleks tähendanud poliitilist enesetappu.
Pensionide kärpimist on Rootsi ajakirjanduses nimetatud vastutustundlikuks sammuks. Muidugi on olnud proteste, aga unustatakse, et isegi tänavu alandati riigis tulumaksu ja kinnisvaramaks kaotati kahe aasta eest. Need sammud kompenseerivad pensionide vähendamistki.
Rootsis on praegu umbes 1,7 miljonit pensionäri ja nende hulk suureneb.
Iga Rootsi töövõtja saab üldist, riigipensioni. Aga oleneb tööst ja töökohast, tavaliselt on töövõtja leppinud tööandja ametiühinguga kokku teenistuspensioni suhtes. Tööandja maksab kaks kolmandikku pensionimaksust ja töövõtja kolmandiku. Suure sissetulekuga töövõtjal on tavaliselt lisapension.
Mõlemad pensionid on majanduslikult soodsad, sest pensionimaks võetakse maha tulumaksusummast.
Rootsis saavad pensioni kõik, kes on tulumaksu maksnud. Näiteks kodused naised, kes pole kunagi tööd teinud, saavad vanaduspensioni. See on kõigile ühesugune.
Üldise ehk riigipensioni suurus oleneb töötatud aastatel makstud tulumaksu suurusest: rohkem tulumaksu, suurem pension.
Tulumaksust arvestatakse maha kindlaks määratud protsent pensionifondi. Töövõtja peab ise hoolt kandma selle ühe kolmandiku maksu laekumise eest, sama kehtib lisapensioni puhul.
Rootsis on kolm püha valdkonda: pension, haiguskindlustus, tasuta haridus. Pensionide alandamine tekitas üldsuses hämmastust, sest keegi ei osanud arvata, et pensionikärped on vajalikud. See omakorda näitab, et Rootsi majanduse olukord jätab soovida.
Tasuta haridust on aastaid saanud välismaalt pärit üliõpilased, nemad peavad nüüd maksma õppemaksu.
Rootsis tehtud kärpeid on ajakirjanduses nimetatud kohanemiseks tegelikkusega. Minu pension on seetõttu vähenenud umbes 200 Rootsi krooni kuus, kuid ma ei kurda, sest võlgu mul ei ole ja korter on oma.
Haiglas tuleb nüüd ööpäeva eest maksta 200 Rootsi krooni, varem oli voodikoht tasuta.
Raskusi on kindlasti neil kodustel naistel, kes saavad vaid vanaduspensioni, aga tänu avalikkuse informeerimisele kärbetest ja nende vajalikkuse põhjendamisele suhtutakse toimuvasse liigse nurinata.