Täpsustusi Pärnu maavalitsuse maja ehitusloole

Olaf Esna
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu maavalitsuse maja 1926. aastal, kui ümberehituseni jäi veel üle kümne aasta. Olaf Esna erakogu
Pärnu maavalitsuse maja 1926. aastal, kui ümberehituseni jäi veel üle kümne aasta. Olaf Esna erakogu Foto: parnupostimees.ee

Meie noor, alles aastane linnavalitsus on õppimisvõimeline. Küllap on nad õndsalt Brackmannilt midagi kõrva taha pannud. Viimane korjas vanas eas pargiteedelt oksaraage, aga nooremana jalutas varahommikuti linnas ringi, suhtles ja jagas kojameestele näpunäiteid.

Meie omad sõitsid bussiga mööda linna ja usutlesid alamaid. Nüüd on nad võtnud nõuks kolida linnavalitsuse lausa turu kõrvale, saamaks otse kabinetiaknast linnarahval silma peal hoida: et kes käib kapsaid-kartuleid ostmas, kes salasuitsu otsimas.

Uuest linnavalitsuse ehk vanast maavalitsuse majast on Pärnu Postimehes küll varem juba lugu ilmutatud, aga seekord täpsustaks detaile.

Politseivalitsusest maavalitsuseks

Esimese maailmasõja eelsed kalendrid näitavad, et maakonna politseivalitsus asus Karja ja (Suur-) Sepa tänava nurgal Normanni majas. Seal pesitsesid maakonnapolitsei ülem kolleegiuminõunik St. J. Ljatsevitš oma kantseleiga ja tema vanemabiline kolleegiuminõunik L. S. Petkevitš. Seal olid tema sekretär, lauaülemad ja kantseleiametnikud.

Eesti tööstuse ja kaubanduse 1921. aasta aadressraamat ütleb, et Suur-Sepa 16 asub Pärnu maakonnavalitsus. Majja mahtusid esimees ja sekretär, administratiiv- ja tervishoiuosakond, maa-arst, maakoolivalitsus, selle juhataja ja koolinõunikud, hoolekandeosakond, Pärnumaa vangide hooldamise selts, majandusosakond, maavalitsuse kassa ja raamatupidaja, maaloomaarst, maa-agronoom, ehitusnõuandja, teedeosakond, maainsener, tehnik, põllumajandusosakond, statistik.

Nii nad töötasid seal aastaid, aga lõpuks läks vist kitsaks, seepärast alustati 1937. aasta juunis hoone laiendamist.

Kõigepealt valmis Karja tänava poolne kahekorruseline osa, mille projekti tegi maavalitsuse arhitekt Rudolf Siimann. Hoone ehitas maavalitsus majanduslikul teel, seega ilmselt oma rahast.

Ehitamist korraldas ja jälgis Siimann isiklikult, abiks oli palgatud ehitusettevõtja Juhan Tibo. Ehitusmaterjaliks kasutati Waldhofi varemete lammutamisest saadud telliseid.

Uus hoone läks maksma ligi 45 000 krooni, millest umbes 3500 kulus sisustusele.

Juurdeehitis valmis 1938. aasta varakevadel ja sissekolimist alustati 14. aprillil. Keldris asusid keskküte, arhiiviruumid ja gaasikaitsevarjend. Alumise korruse kaheksasse tuppa koliti vanast majast teede-, majandus-, põllumajandus- ja tervishoiuosakond.

Ülemise korruse kuus ruumi pidid mahutama administratiiv- ja haridusosakonna, registratuuri ja raamatukogu.

Varsti pärast uude ossa sissekolimist alustas Tibo Suur-Sepa tänava poolse maja lammutamist. Uue hoone projekt, mille oli teinud samuti Siimann, oli selleks ajaks ministeeriumis juba kinnitatud.

Uus hoone loodeti sama aasta sügiseks katuse alla saada, kuid ehitamine ei läinud nii lepase reega, sest algas Teine maailmasõda. 1939. aasta lõpuks oldi töödega ühel pool.

Nüüd jäid keldrisse keskkütte-, arhiivi- ja ametnike riidehoiuruumid, pesuköök ning keldriboksid. Maja esimesel korrusel olid peale teede-, majandus-, ehitus-, hoolekande- ja põllumajandusosakonna tööruumide veel majahoidja-autojuhi korter ja võõraste riidehoiuruumid.

Teisel korrusel olid maavanema ja maavalitsuse sekretäri kabinet, administratiiv- ja haridusosakond ning raamatukogu.

Kolmandal korrusel paiknesid maavolikogu koosolekutesaal, nõupidamisruum ja kaks tuba külaliste majutamiseks. Hoones olid maavanema ja kahe maanõuniku korterid. Siseviimistluseks oli kasutatud rõõmsaid värve, et maja sisemus ei tunduks igava ja kroonulikuna. Sisustamisel taotleti praktilisust, ametiruumide mööbel oli lihtne, kuid mugav.

Uus maja läks maavalitsusele koos sisustusega maksma pisut üle 200 000 krooni. Osakondade ümberkolimist alustati 1940. aasta jaanuari algul ja pidulik avamis- ning õnnistamistalitus toimus sama kuu lõpul.

Peaaegu 20 aastat maavanem

Pikalt oli selle majaga seotud Jüri Marksoo (end Markson). Ta sündis 1876 Halinga vallas, õppis 1892-1895 Pärnu linnakoolis, seejärel oli vallakirjutaja abiline Vee ja Sauga vallas, vallakirjutaja Halingas 1897-1899, Jõõpres 1900-1905. Seejärel linnapolitsei rajooniülem Pärnus Ülejõel, 1916-1917 politsei ülevaataja. 1917 oli ta lühikest aega maakonnavalitsuse asjaajaja, pärast Saksa okupatsiooni lõppu taas samas ametis. 21. juunil 1919 valiti Pärnu maakonnavalitsuse sekretäriks, seejärel maavalitsuse liikmeks, 15. mail 1920 abiesimeheks ja 24. augustil 1920 maavalitsuse esimeheks.

Sellest ametist vabastati Marksoo endiste kaaslinlaste Konstantin Pätsi, J. Varese ja Maksim Undi allkirjaga presidendi käskkirjaga nr 69 “omal soovil” 28. juunil 1940.

Marksoo auameteid ja aumärke pika teenistuse eest ei jõua üles lugedagi.

Jüri Marksoo arreteeriti 14. juunil 1941 ja ta suri 3. oktoobril 1941 Severurallagis.

Paar kuud vähem kui 20 aastat ametis püsinud maavanem vääriks mälestustahvlit kas maavalitsuse endisel hoonel või kodumajal Karja 19.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles