Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestil läheb üha paremini. 2007. aastal algab Euroopa Liidu järgmine seitseaastak, mis toob Eestisse suurimad avaliku sektori investeeringud kui eales varem. Kas me suudame ja tahame investeerida kaugemale tulevikule mõeldes? Millist tulevikku me üldse tahame? Üks üsna positiivne tulevikupilt on esitatud alljärgnevalt.
Pärnumaa on aastal 2020 jätkuvalt parim koht elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks nii Eestis kui loodetavasti kogu Läänemere piirkonnas. Traditsioonidega suvepealinn Pärnu on edukate puhkemajandusettevõtete kodulinn – koht, kus inimesed saavad puhata, vajadusel tervist parandada ja meelt lahutada. End igati hästi tunda. Aasta läbi.
Puhkemajanduse areng on olnud muljet avaldav. 2014. aastal valmib viie juba toimiva sanatooriumikompleksi kõrval Pärnu haigla juurdeehitus. Pärnust on saanud Kesk- ja Põhja-Euroopas tuntud taastusravi (raviturismi) sihtkoht. Veel suurem kasv on toimunud spaa- ning wellness-hotellide ning uue kümnendi algusest Põhjamaade turule töötavate hooldusraviasutuste puhul.
Pärnu meditsiinilise ja spaapersonali arv on kasvanud üle 4500: siinsete majutuskohtade arv kolmekordistub viimase 15 aastaga tänu tõhusale arendustööle: luuakse palju tooteid, rakendatakse efektiivset töökorraldust, leitakse uusi turge ja sihtgruppe. Sealjuures ei peljata traditsioonilisi ravi- ega lõõgastusmeetodeid, näiteks on taas popp pakkuda mudaprotseduure (noorte mudamaadlusest maski ja vannideni), aga ka kogeda tegevus-, lõhna- ja esteetilisi teraapiaid, massaažist rääkimata.
Samal ajal rakendatakse geenravi, uusimate materjalidega proteese ja implantaate, tüvirakkude põhiseid nanotehnoloogilisi ravimeetodeid, kus liigeseid, luid ning isegi aju- ja maksahaigusi ravitakse suuri lõikusi tegemata.
Pärnus on ettevõtete ja koolide koostoimes ning rahvusvahelises koostöös loodud teenindusmajanduse oskuskeskus, kus teadmisi ja spetsiifilisi kogemusi käivad omandamas ettevõtted, agentuurid ja üliõpilased kõikjalt maailmast.
Euroopa turismiasjatundjatele on Pärnu puhkemajandusalase kõrgkompetentsi sünonüüm. Pärnu innovatsioonisüsteem, mis on seotud ülikoolide ja muude analüüsikeskustega ning sellega lõimunud puhkemajandusklaster pakub külalistele laia spektrit teenuseid ja tooteid, alates ravist ja lõpetades hariduse ning kultuuriga.
Pärnu puhkemajanduse eduloo taganud tõhusa kohaliku majandusarengu poliitika arhitektiks on saanud Pärnu linna, Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) ning Tartu ülikooli Pärnu kolledži koostöös 2006. aastal ellukutsutud Sihtasutus Pärnumaa Turism, mille tegevust tublisti toetasid Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus (PEAK) ning kolledži poolt varemloodud Läänemere maade teenidusmajanduse kompetentsikeskus.
Edu võti on olnud just töötajate-juhtide kohapealne koolitus ja ümberõpe ning pidev uusimaid teadmisi rakendav arendustöö.
Pärnu puhkemajandusklastrisse kuulub kogu maakond, mis lisab linnakultuurile, tervise-, spaa- ja tavaturismiteenustele rikastavaid tooteid, alates golfist ja jääpurjetamisest ning lõpetades soomatkade, linnuvaatluse, talu-, öko- ja etnoturismiga. Hea koostöö toimib mulkide etnokultuurikeskuse ja Lääne-Eesti maakondadega, millele Pärnu on aastaks 2020 tänu Rail Baltica peatusele ning renoveeritud lennuväljale turundus- ja logistikakeskus.
Pärnu on 2020. aastal rahvusvaheline linn: 15 protsenti elanikest on Euroopa Liidu riikide kodakondsed, peale nende elavad siin põhiliselt Venemaa ja Ukraina kodanikud. Puhkajatest, konverentsituristidest ja õppijatest on koguni 60 protsenti välismaalased.
Olulise panuse spaasektori kasvule on andnud Eesti kokkulepe 2015. aastal ELi (teatud piirangutega) eriliikmeks saanud Türgiga, kust Pärnusse lähetatakse hädavajalikke teenindajaid. Tuliste särasilmsete inglise keelt oskavate türgi neiudega hakkab põhjamaa halli taeva all juhtuma ridamisi värvikaid romantilisi lugusid.
Rahvusvahelistumisele aitab kaasa 2011. aastal uuendatud lennuväli, kust toimuvad iganädalased regulaarlennud Kopenhaagenisse ja Frankfurti ning tellimuslennud mitmesse Euroopa linna. Aastal 2016 Pärnu lähedal esimese peatuse teinud Rail Baltica Tallinna-Berliini kiirrong kasvatab märgatavalt saksakeelsete kundede osa.
Mõistagi ei ole puhkemajandus ainuke majanduse kandja. Pärnumaal veel pikemate traditsioonidega puidutöötlemine on pärast 2009/2010. aasta majanduslangust efektiivsem, leidnud niši puhkemajandusettevõtete kvaliteet-disainmööbli turul ja varustab spaahotelle kogu maailmas.
Osalt samasse nišši on suundunud Wendre ja Pärnu linavabrik, mis edukalt turustavad Indias ning Indoneesias valmistatud, kuid Pärnus ja mujal Euroopas disainitud tekstiile.
Pärnu hea elukeskkond, asend kahe metropoli Riia ja Talsingi vahel ning kiirrongiühendus on ahvatlenud siin oma büroosid avama nii Eesti kui Soome tippdisainereid-arhitekte, kes Pärnu toimivast puhkemajandusklastrist ammutataval kogemusel võtavad teha spaa- ja wellness-hotellide ehitus- ja disainiprojekte kõikjal maailmas. Et sisekujunduseks on vaja mööblit ning tehnilist sisseseadet, saavad seda loojate visiooni põhjal kõige lihtsamalt toota-modifitseerida just kohalikud mööbli- ja tekstiilitöösturid.
Loojate ning tootjate kooslus on sedavõrd edukas, et maailma suurim saunaelektroonika valmistaja Enerpoint Saaremaalt asub 2012. aastast alates Pärnus tootma-disainima vannide ja protseduurimasinate ning -tubade elektroonikaseadmeid, Hiiumaa plastitootjad täidavad ridamisi mööblitootjate furnituuritellimusi ning Läänemaa käsitöölised ja kivitöötlejad kannavad hoolt rahvuslike disainielementidega vaipade, kaminate ja muude puhkeruumi hubaseks tegevate sisustuselementide eest.
Õitseb lisaväärtuslogistika. Tööstuse ja ladude paigutamisel Pärnumaale on oluline nii siinne mõnevõrra odavam elektri- ja soojusenergia kui Pärnu asukoht Tallinna ja Riia vahel: rendi- ja tööjõukulud on siin märgatavalt väiksemad suurlinna omadest.
Pärnu ja maakonna keskuste Audru, Sindi, Vändra, Pärnu-Jaagupi ja Kilingi-Nõmme biomassil-turbal töötavates koostoime-elektri-soojus-jõujaamades toodetakse aastal 2018 esimest korda elektrit rohkem, kui maakonnas tarbitakse. Hõreda asustusega rannikule (sealhulgas vette), kust vajalikud juhtmed väga kaugele ei jää, on rajatud kümneid tuuleparke.
Pärast suuri vaidlusi alles 2010. aastaks lukkulöödud Suur-Pärnu tööstus- ja elamualade ning teeninduskeskuste kompleksplaan valmib 2007-13 tõukefondide raha taotlemiseks üsna viimasel minutil: võrkudega varustatakse Loode-Pärnu tööstusala - üks viiest suurest Eestis, kõbitakse nelja naabervalla tööstuspargi infrastruktuuri ja valmib lennuvälja uuendus, mis muu hulgas võimaldab vastu võtta laienenud ja juurde tekkinud elektroonikatootjate kaubalennukeid.
PEAKi mooramehetöö eri tööstusalade-parkide ühise turundus-arendusmütsi alla ja kaugemate vallaelanike Pärnu tööturule toomisel kannab vilja: Pärnumaa on üks väheseid maakondi peale Ida-Virumaa, kus tööstushõive kasvab pärast 2010. aastatki.
2007. aastaks maavalitsuse eestvõttel valminud sotsiaalse infrastruktuuri planeering alahindab ikkagi inimeste liikumist ja kolimist linna lähedale maale - nn Suur-Pärnusse.
Eeslinnavaldade rahvastik kahekordistub juba aastaks 2013, tingides ühelt poolt linna ja selle lähistele kolinud ääremaaliste omavalitsuste elanike ning pakutavate teenuste arvu kahanemise, teisalt linnalähiste alade ülekoormuse ja teenuste puudujäägi.
Õnneks sai 2008 täisliikmeskonna saavutanud Pärnumaa omavalitsusliit oma koostöö lõppude lõpuks käima, nii et 2009. aasta haldusreformiga suured volitused saanuna hakkas POL kohe kokkukuivavale õpilaste arvule vastavat koolivõrku korraldama.
Võrreldes ülejäänud maakondadega, annab varane start võimaluse luua ELi tõukefondide rahaga aastal 2009 koolibussisüsteemi, rajada nüüdisaegsed (üli)õpilaskodud-hostelid ja asutada neis opereeriva MTÜ Pärnu Õpilasküla. 2012. aastaks renoveeritakse riigi toel kõik tegutsema jäävad koolid-lasteaiad.
Kõik ei lähe siiski probleemideta. Looduse vastu ei saa. Globaalne kliimamuutus hakkab mõju avaldama. 2009. ja 2012. aasta tormid tekitavad taas üleujutusi, räsivad talusid, rannaala ja metsa. Alla kolme meetri Kroonlinna nullist enam ehituslube ei väljastata. Ega neid eriti taheta ka.
Suviti kipuvad turbaväljad ja metsad tuld võtma, seda eriti 2008. ja 2010. aasta ülikuumal suvel. Need katastroofid sunnivad peale riiklike komandode drillima tsiviilmeeskondi ning varuma omavalitsusi omavahenditest masinaid ja abivahendeid päästetöödeks.
Pärast 2012 tormi käib tuline diskussioon Pärnusse rannatammi ehitamise üle. Poliitiliselt oleks volikogu vastse emotsiooni ajel isegi valmis linnamiljöö eest seisjate vastuseisu murdma, kuid esialgu ei leita tammiks raha.
Kuna ähvardava maailmamere veetõusu kaitseks on Läänemere-äärsed riigid pead ja raha kokku pannud ning otsustanud edasise veetõusu korral Taani väinad tammiga sulgeda, lepitakse, et Pärnu elanikel - peaasjalikult ranna rajooni suvemajade-villade omanikel - tuleb oma majad järgmiste tormide puhuks veekindlaks ehitada. Küll kindlustatakse Audrus poldrit ja Häädemeestel tammi, millest mõlemast lained viimaste tormidega taas läbi murdsid.
Teiseks ei saa majandusseaduste vastu. Pärnus ajaloos pretsedenditu kinnisvaramull hakkab juba 2008 visisema ja Euroopa lükkab (eriti Saksa) majanduse edenemise harjal Euribori 2009. aasta alguses sinna, kus see oli 1994., elik 7,5 protsendini. Et Eestis on mitu vana majandusharu kukkunud kahjumisse ja kinnisvaraspekulandid on pikemat aega olnud närvilised, on see uudis nagu suuremate pankade kahtlaselt üksmeelne otsus lisada intressile 1,5 protsenti riskipreemiat viimane piisk karikasse, käivitades lühiajalise hinnalanguse ja paanika.
Seda eriti Pärnus, kus kinnisvaraäri tuuris kümnendi alguses eriti suurtesse kõrgustesse. Rida kinnisvaraprojekte pankrotistub, üle poole ehk ligi 2000 kinnisvarategelast ja teist niisama palju ehitajaid jääb lühiajaliselt tööta. Et aga laenud vajavad maksmist, lähevad nad peagi Euroopa kasvava nõudluse ajel laienevasse teenindus- ja tööstussektorisse.
Šokk toob mõistusele omavalitsused, mis seni olid planeeringute kvaliteedile vaadanud läbi sõrmede. Suur-Pärnu omavalitsuste ühise elamu- ja tööstusalade planeeringuga päästetakse nii mõnigi tükk väärtuslikest kultuurmaastikest ning loodusaladest.
2016ndaks realiseerub Rail Baltica, mis 2010 hansapäevade ja 2011 Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna tubli satelliidina võimendab suvepealinna toimimise järellainetuses ülesehitatud nutika reklaamikampaania tulemusel saksa seenioride Drang nach Pernau (e k tung Pärnusse). Öö kupeevagunis Berliinist või kaks tundi Pärnu spaade korraldatud tellimuslennuga Frankfurdist või Hamburgist on kindlasti kergem üle elada kui päev edasi-tagasi “kihutamist” Alpidesse suunduvatel umbes kiirteedel.
Kesk-Euroopa kundede tulek viib uuele kasvule kinnisvaraturu ja turgutab paratamatult tagasihoidlikumaid kassasid teinud puhkemajandussektorit.
Kolmas probleem, lausa nuhtlus on sesoonsus. Kui tervise-, konverentsi- ning haridusturistid on sügistalviste külaliste arvu mitu korda tõstnud, siis suvise ülerahvastuse, millega suvistel nädalalõppudel kaasneb lootusetu autouputus, põhjustavad nii Tallinna kui Soome-Rootsi-Saksa päritolu suvekorteri- ja -majaomanikud ning nende (suve)sõbrad.
Pärnu ja ülejäänud Eesti kuurortlinnade-puhkepiirkondade lobby kannab lõpuks vilja, nii et 2017ndast hakatakse samamoodi mitme teise Euroopa riigiga inimesi maksustama nende reaalse eri elukohtades viibitud aja alusel.
Ummikud on Pärnu kesklinnas valglinnastumisest tingituna tipptundidel igapäevased. Nii talvistel tipptundidel kui suvistel nädalalõppudel. 2012 valmiv kauaoodatud Rääma sild ei too just palju leevendust: kesklinna tänavate pind on konstantne ja Pärnu elamumessi järel arengu läbi teinud Jõe tänava kant tiheneb omakorda. 2018. aastal rajatakse Paikuse ja Sindi vahele Paikuse-Sauga uusasunike protestidest hoolimata Via Baltica uus ümbersõit ning sild, et kasvanud transiitliiklust linnast eemale viia.
Garri Raagmaa, Tartu ülikooli Pärnu kolledži direktor ja inimgeograafia doktor