Tänavu 10. veebruaril möödub 170 aastat suure vene poeedi Aleksandr Puškini surmast õnnetu duelli tagajärjel. Ilmselt kavatsevad meie filatelistid seda kurba tähtpäeva meeles pidada, sest kõik minu Puškini-teemalised margid ja ümbrikud on juba loosi läinud.
Kuidas Pärnus Puškinit austati
7. veebruar 2007, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varemgi on Puškini tähtpäevi Pärnus päris suure hallooga meeles peetud. Nimelt poeedi sajandat sünnipäeva 1899. aastal, mida üle terve Venemaa suurejooneliselt ja avara vene hinge kohaselt meelde tuletati.
Igas linnas ja suuremas asutuses tähistati seda juubelit. Kõikjal loeti ette Puškini luuletusi, räägiti tema eluloost ja tähtsusest, jagati poeedi teoseid. Kõik ajalehed ja ajakirjad kirjutasid Puškinist ning ilmusid koguni juubeli erinumbrid.
Ega Pärnugi saanud teistest viletsam olla. Juba 13. aprillil 1899 oli koos linnavolikogu ja arutas linnavalitsuse esitatud Puškini pidustuste plaani.
Otsustati, et uus tänav, mis Tallinna värava juurest mere poole minema hakkas, ristitakse Puškini-nimeliseks puiesteeks-bulvariks. Praegu on selle nimi Mere puiestee. Edasi asutatakse mõlema gümnaasiumi ja nelja algkooli juurde Puškini-nimelised abirahad, mis tänapäevases keelepruugis peaks tähendama stipendiume.
Puškini pidustuste jäädavaks mälestuseks tuli aga õpilaste osavõtul mõlema gümnaasiumi juurde sündsale kohale istutada Puškini tamm. Poeglaste gümnaasiumi ehk Kuninga tänava põhikooli aias on see praegugi alles.
Lõpuks otsustati veel linna algkoolide õpilastele jagada pidukirjasid. Kõik need ettevõtmised pidid toimuma linna kulul.
Puškini juubeli tähistamise vastu polnud Pärnus ilmselt mitte keegi, sest oli ta ju peaaegu oma linna poiss. Nimelt tema emapoolne vaarisa ehk Peeter Suure moorlane, Etioopia vürsti poeg Abram (Ibrahim) Hannibal õpetas Pärnus aastatel 1731-1733 matemaatikat ja inseneriasjandust ning leidis Pärnust endale isegi abikaasa. Muide, teenistusalaselt tõusis ta lõpuks kindral en chef’i aukraadi, mis võrdub kindralfeldmarssaliga.
26. mail kogunesid Pärnu koolide õpilased Lasteparki Jekateriina kiriku juurde, kus nad rongkäiku seati. Seejärel marssisid nad orkestri saatel, igal koolil ees lipukandja, läbi Rüütli tänava Valguse saali. Sinna kogunes neid 900 ümber, peale selle veel muud inimesed.
Kõigepealt laulis linnakooli koor keisrilaulu ehk tsaarihümni, seejärel kõneles linnakooli inspektor Tsilinski Puškini tähtsusest ja tema luulest. Siis laulis koor Karl Rammi juhatusel jälle mitu laulu. Ainus eestikeelne laul tuli publiku tungival soovil kordamisele.
Pärast seda läks järg Puškini luuletuste lugejatele. Lõpuks räägiti Puškini eluloost ja jagati lastele poeedi fotosid ning raamatuid. Pidu lõppes tsaarihümni kolmekordse läbilaulmisega. Pidurongkäik olevat ka päevapildiks üles võetud.