Majanduspoliitiline kainenemine

Nii peaminister Andrus Ansipi kui tema meeskonna viimaste nädalate majanduspoliitilisist avaldustest ja vihjetest on märgata majanduseduliste uskumuste suurushulluslikkuse kiiret vähenemist, aga ka mõningate ähvardavate ohumärkide olemasolu võimalikkuse möönmise algust.

Hiljaaegu Londoni majanduskoolis peetud ettekandes ei ärgitanud Ansip sealseid õpetlasi ja studioosusi enam euroalaga liitumise inflatsioonikriteeriumi lõdvemaks laskma või midagi selletaolist. Samuti ei propageerinud ta seal enam meie justkui imemaksusüsteemi tohutut efektiivsust poliitnäitajate saavutamisel jne. Eesti majandusteadlaskond võiks tõesti sellise majandusteadusliku tsiviliseerituse puhul Ansipile sügavat tänu avaldada.

Veelgi enam, Äripäeva online-intervjuus ei kasutanud peaminister enam lauspoliitstatistikat. Näiteks tõdes ta, et Soome majandustase oli aastal 2005 eurodes 3,6 korda kõrgem Eesti omast. Ka siin tuleb meie majandusteadlastel Ansipi ees müts maha võtta, et ta loobus oma tavapärasest valvevõrdlusest majanduslikult mittereaalse „ostujõu pariteedi“ alusel, mis teatavasti annaks oma kaks korda väiksema erinevuse.

Kui veel pool aastat tagasi peeti reformarite ringkondades ainult krooni devalveerimise võimalikkuse mainimistki täielikuks provokatiivseks asjatundmatuseks, siis nüüd pidas peaminister krooni lähiajal devalveerimist oluliselt tõenäoseks.

Kas valitsuse koostajatel on olnud aega mõistmaks, et mitte inflatsiooni vähendamise eest ei pea me hakkama maksma kõrget hinda, vaid et just inflatsiooni valimiseelselt poliitiliselt mugavkõrgeks ajamise jätkamine valitsuse poolt tooks rahavale tõenäoliselt kaela tohutuid majanduslikke hädasid ning tagasilööke, eeskätt elanike majandusliku ebavõrdsuse täielikku barbaarsust.

Kas nüüd, pärast valimisi, tabatakse, et demagoogiaga ei looda teadmistepõhist majandust stiilis ”meie teadusmahutuste kasvutempo on euroliidu tipus“. Taevane arm, kui meie teadusmahutuste tase on kümme korda madalam soomlaste omast, siis ei ole kasvutempod üldse mõttekalt võrreldavad jne.

Ülo Ennuste, majandusdoktor