Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmandaks personaaltreeningu nädalaks on kõige hullem lihasvalu järele andnud ja ka jõuharjutuste tegemise ajal ei teki enam tunnet, et kohe hakkan nutma. Siiski – oluliselt kergemaks ei ole harjutused läinud. Jõu kasvatamiseks kulub tunduvalt kauem aega kui kaks nädalat.
Minu treener Marek Morozov Eesti suurimast spordiklubist Coral Club ütleb, et esimesed tulemused peaksid näha olema umbes kahe kuuga. “Kui peegelpilt paraneb, hakkab ka hasart kasvama.”
Jõusaalitreeningute vahepeal tuleb teha aeroobseid treeninguid. Kahe nädala eest sooritatud koormustest pani paika aeroobse tsooni ja anaeroobse läve – nüüd tuleb neist kahest näitajast johtuvalt kolm korda nädalas liikumistreeningut teha.
Marek joonistab mu treeningpäevikusse kaks kergemat ja ühe raskema aeroobse treeningu.
Kergematel päevadel peab pulss 45minutilise treeningu ajal jääma 114 ja 138 löögi vahemikku, raskematel võib pingutada kuni 163se pulsisageduseni. Ajan silmad suureks – varem omal käel treenides olen peaaegu alati jooksurajal, sõudeergomeetril või crosstrainer’il pingutanud ikka 180 ringis, mõeldes, et mida kiiremini, seda parem.
“Ei, see on selge ülepingutamine, ning sellest pole kasu ei rasvapõletuses ega südametegevuse töö parandamises,” hindab Marek.
Esimesel nädalal on mul kohe lausa tegu, et pulss alla 138 hoida. Jooksurajal lippamine tuleb nüüd unustada, lisan hoopis kallakut ja rühin vaiksel sammul “mäest üles”.
Niimoodi on iseenesest hoopis mõnusam treenida kui varem, kui ma hullult pingutasin ja hiljem hingeldades seinalt tuge pidin otsima, aga pärast treeningut seljast kuiva särki võttes jääb kripeldama, kas tõesti nii väikesest pingutusest kasu ka tõuseb.
Marek arvab, et mu keha võib olla lihtsalt juba selle pingutusega harjunud, ja seepärast pakub ta välja kaks teistsugust varianti aeroobse treeningu jaoks – intervalltreening ja järk-järguline koormuse tõstmine.
Aet Süvari, Spordileht
Artikkel ilmub koostöös olümpiakomitee ja Spordilehega.