Intervjuu: Vene lapsed laulavad eesti laule südamest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jelena Kuvšikova, Pärnu Vene gümnaasiumi koorijuht
Suvel toimuvale kümnendale noorte laulu- ja tantsupeole sõidab esimest korda kaks Pärnu Vene gümnaasiumi koori: mudilas- ja segakoor. Laulupeol osalemiseks kirjutati projekt “Ka meie laulupidu”, mida toetavad nii Pärnu linnavalitsus kui Eesti kultuurkapital.
Vene gümnaasiumi segakoori juht Jelena Kuvšikova, teie kooli koorid osalevad sellel aastal laulupeol esimest korda. Miks just nüüd?
Mina olen töötanud Vene gümnaasiumis viis aastat, segakoor on tegutsenud neli. Varem siin küll oli koor, kuid see oli mõeldud vaid tütarlastele ja nad ei laulnud üldse eesti laule. Paljud vene koorijuhid ei taha eesti keeles laulda, sest kardavad valesti hääldada. Mind aga väga huvitab eesti keel ja tahan seda ka lastele edasi anda.
Kui rääkisite lastele laulupeole minekust, kuidas nad selle idee vastu võtsid?
See oli väga huvitav. Sellise kava tutvustamisel ja vedamisel on suur tähtsus juhendajal. Kui õpetaja suudab rääkida innustunult ja asja põnevaks teha, tahavad lapsed sellega kaasa tulla. Nendega tuleb rääkida südamest, sära silmis, rõhuda sellele, et terve nädal Tallinnas on pühendatud neile kui lauljatele, toimub palju proove, huvitavaid üritusi. Segakoor ootab laulupidu väga.
Kui pikalt olete oma kooriga laulupeoks valmistunud?
Noodid saabusid juba eelmise õppeaasta lõpus, kuid proove hakkasime tegema möödunud septembrist, kaks korda nädalas. Õppeperiood on pikk, materjal tuleb läbi võtta väikeste juppide haaval, sest see on väga spetsiifiline protsess. Eesti laulukeel on väga erinev vene laulude omast.
Peale selle on segakoori poisid siiani laulnud vaid ühehäälselt, kuid laulupeol tuleb seda teha kahehäälselt. Peame ümber õppima.
Mul on kogu aeg väike ärevus hinges, kas kõik ikka läheb hästi, aga ilmselt see ei kaogi enne, kui kõik on möödas. Järgmine kord on lihtsam.
Te ei tegele valmistumise ajal pelgalt laulmisega, vaid olete kirjutanud projekti “Ka meie laulupidu.” Mis on selle eesmärk?
Projekti abil saavad Vene gümnaasiumi noored lauljad laulupidude ajaloo ja tänapäevaga tutvudes teada, millist kohta omab laulupidude traditsioon meie kultuuriloos. Vene lauljad, kes lähevad esimest korda sellele eestlaste jaoks nii loomulikule sündmusele, tunnevad end seal koduselt ja on uhked, et saavad suurpeol osaleda.
Vene lapsed elavad tihti oma vene ringkonnas, nad ei tea, kes on eestlased ja mida eestlased teevad. Laulupidu on suurepärane võimalus näidata meie lastele, kes on eesti noored.
Mida projekti elluviimiseks teete?
Projekt näeb ette kohtumisi Eesti tuntud koorijuhtide ja noortepeo üldjuhtidega, Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse töötajatega ning laulupeol osalenud Pärnu noortekooriga. Käisime juba ekskursioonil Tallinnas, külastasime laululava ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumi. Tartus vaatame Tartu laululava ja läheme Eesti Rahva Muuseumi.
See on ka meie maa, me elame siin. Olen käinud laulupeol laulmas ja tean, kui võimas tunne see on, kui nii suur mass laulab ühtse asja nimel. Tahan, et minu lapsed sellest samuti osa saaksid ja südamest laulaksid, aga selleks peavad nad tundma meie ajalugu ja traditsioone.
Kas võib öelda, et selleaastane ei jää Vene gümnaasiumi jaoks esimeseks ja viimaseks laulupeoks, vaid üritusest kujuneb teile samasugune traditsioon, kui see on eestlastele juba ammu?
Ma loodan küll. Vene gümnaasiumi esindab ka mudilaskoor, kui segakoori noortel on kool läbi, kasvab mudilaskoorist lapsi peale, kellega järgnevatel aastatel laulma minna.