Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie planeedi kliima jätkuvast soojenemisest on kirjutatud ja räägitud aastakümneid, kuid sõnadelt tegudeni pole paraku ikka veel jõutud.
Ehkki Kyoto protokolliga püüti piirata heitgaaside paiskamist atmosfääri, ei ole lepe eelkõige USA visa vastuseisu tõttu loodetud tulemusi andnud, temperatuur kogu maailmas tõuseb endiselt ja niinimetatud kasvuhooneefekt ähvardab meid peagi pöördumatute tagajärgedega.
Läinud nädalal jõuti siiski niikaugele, et küsimus võeti esimest korda ÜRO julgeolekunõukogu päevakorda ning püüti midagi olukorra parandamiseks hakata ette võtma.
Suure tõenäosusega jääb muidugi seegi vaid aruteluks, kuid vähemalt niipalju kasu on sellest ikkagi, et maailma juhtivate teadlaste maalitud pilt meie lähitulevikust võib kainelt mõtlevatele inimestele šokiteraapiana mõjuda.
Asjatundjate hinnangu kohaselt hakkab juba lähiaastatel katastroofilise kiirusega kahanema Suur Korallrahu, millega kaasneb selles piirkonnas paikneva floora ja fauna hävimine.
2050. aastaks soojeneb Amazonase vihmametsade (Maa “kopsude”) temperatuur prognooside kohaselt 2–3 kraadi võrra, mis toob kaasa selle, et nimetatud metsadest jääb järele vaid kiratsev savannimaastik.
Tiibetist alguse saav Euraasia pikim (5800 km) Jangtse jõgi, mis annab elatist 450 miljonile hiinlasele, on liustike sulamise tõttu kuivama hakanud ja võib lähikümnenditel maakaartidelt üldse kaduda.
Mitte vähem kurb saatus ootab ees Ida-Aafrika metsavööndit, mille hävimise järel jääb kogu Must Mander avatuks India ookeanilt puhuvatele tuultele.
Ajalehe la Repubblica teatel saavutati kliimamuutuste teema ÜRO julgeolekunõukogu päevakorda võtmine eelkõige tänu Suurbritanniale, kes praegu on nimetatud nõukogu eesistuja, ja brittide loogika oli seejuures ümberlükkamatu: kui kliima soojenemist ei peatata, toob protsess paratamatult kaasa sõjad (hätta jäänud inimesed hakkavad tungima aladele, kus elutingimused on esialgu veel talutavad), seega maailma turvalisuse olulise kahanemise.
Samuti on tõsisesse ohtu sattunud need, kes ennast ise kaitsta ei suuda – lapsed.
Organisatsiooni Save the Children äsjaesitatud raporti kohaselt kannatab juba praegu enam kui 175 miljonit last kliima soojenemisest tingitud muutuste tõttu. See arv on 10 miljoni võrra suurem kümne aasta tagusest.
On tähelepanuväärne, et arutelu käigus suudeti murda mitme suurriigi (sealhulgas Venemaa, Hiina ja USA) vastuseis kavandatavate meetmete suhtes ning vähemalt sõnades on kõik asjaosalised lubanud hakata planeedi päästmiseks koostööd tegema.
Teema arutelu jätkub ÜROs järgmisel nädalal. Kui üksmeelele jõutakse, tuleb lõpuks tegutsema hakata, ehkki sõnadest tegudeni kulub tavapäraselt ikkagi (kümneid) aastaid.