Omaosalus hooldusravis vähendas Pärnus järjekorda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
SA Pärnu Haigla hooldusraviosakond.
SA Pärnu Haigla hooldusraviosakond. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Sellest aastast kehtiv ligemale 3000kroonine omaosalus kuus lühendas SA Pärnu Haigla hooldusraviosakonna patsientide järjekorda poole võrra, maakonnas teenuse hinna muutus veel tuntav ei ole.


“Kui varem tuli patsiendil voodikohta oodata kuu või koguni kaks, siis nüüdseks on järjekord poole lühem, seega ravi kättesaadavus on paranenud. Muus osas muutusi ei ole,” märkis SA Pärnu Haigla hooldusraviosakonna juhataja Margit Seppik.



Seppiku sõnutsi on kindlasti väga raske neil inimestel, kes tööta jäänud. “Neil ei ole võimalik hooldusravile paigutada lähedast, kes on nende ainus sissetulekuallikas, neile pakume võimalusel koduõendust,” avaldas Seppik.



Haigekassa 100protsendine toetus, mis uuest aastast langes 85 protsendini, kehtis patsiendile 60 päeva aastas. Alles selle lõppemisel, kui patsient tahtis ravi jätkata, tuli tal endal maksma hakata.



SA/PJV Hooldusravi (ühendab Vändra tervisekeskuse ja Pärnu-Jaagupi hooldusraviosakonna) juhatuse liige Margot Peterson tõdes, et järjekord on neil endiselt nädalapikkune ja muutusi veel märgata ei ole. Sama kinnitas Kilingi-Nõmme tervise- ja hoolduskeskuse arst-juhataja Kristi Sutt.



“Hooldusravi saavad lubada endale vaid need vanurid, kelle lähedased käivad tööl. See on haigekassa toetuse kadumise tagajärg,” oli Mitt solidaarne Seppiku öelduga.



Meedikute sõnutsi ei kulge aga koduhooldus, kui keegi selle kasuks otsustab, kuludeta: tuleb osta söök ja ravimid, muretseda Pampersid ja muu hoolduses vajalik.



“Hooldusraviosakonnas maksab patsiendi ööpäev 95 krooni, selle sees on nii toitlustus, ravimid kui hooldusvahendid,” selgitas Seppik.

Märksõnad

Tagasi üles