Pärnu abilinnapea Jane Mets rõhutas eile linnavolikogu ees korduvalt, et uued palgajuhendid ei tähenda automaatselt palkade langust, kuid annavad selleks võimaluse. Pärnu haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate palgad siiski langevad, kui vastavad asutused ei asu töötajaid koondama, sest palgafond on nüüdsest väiksem kui seni. Nii lükkab linnavalitsus kõige keerulisemate otsuste tegemise allasutuste kaela. Mõnes mõttes polegi see vale.
Linna allasutuste juhtkondi ootavad nüüd keerulised ajad, sest valik on piiratud ja seisu, et hundid on söönud ja lambad terved, ei ole võimalik saavutada. Kui näiteks keskraamatukogu direktor Saima Andla peab vastu võtma otsuse Ülejõe haruraamatukogu sulgeda ja sealsed töötajad koondada, et ülejäänud töötajate palka veidigi säästa, saab see olema raske südamega tehtud otsus, aga praeguses kahetsusväärses olukorras siiski mõistetav.
Linnapea Toomas Kivimägi on öelnud, et keskraamatukogus on töötajaid pigem palju ja palgakärpest päästaks neid osa töötajate koondamine. Ehk tõesti. Aga suure kindlusega saab sama väita linnavalitsuse ametnike kohta. Kas kõik linnavalitsuse töötajad teevad iga päev tublit tööd ja leiavad rakendust või täidaks neist mõne kohuseid senisest odavamalt ja täpsemalt hoopis nüüdisaegne arvutiprogramm?
Linnavalitsus loodab palgafondide kärpimisega säästa suures osas selleks, et päästa europrojekte, kuid pigem tuleks needsamad europrojektid ja muudki ettevõtmised väga kriitilise pilguga üle vaadata. Milliseks kujuneb käesoleva aasta eelarve, ei tea veel keegi, kuid kindlasti leidub teisigi säästmiskohti kui palgafond ja pühasid lehmi ei tohi olla.