Suusad lähevad tänavu hästi kaubaks

Hawaii Expressi müüja Viiu Juurik kinnitab, et erinevus odava ja kalli suusa vahel on märgatav talla alla vaadates. Foto: Ants Liigus

Küllusliku lumega talv meelitab talispordiga tegelema neidki, kellel suusad seni aastaid kuuri all tolmunud.

Suusavarustus on aga aastatega tohutult muutunud ja algaja sõitja võib avastada, et tema tünnilauad on ammu muuseumieksponaadiks kuulutatud.

Pärnu suusamüüjad kinnitavad kui ühest suust, et tänu erakordsele talvele on kauplustes müügil sügiseste varudega võrreldes vaid jäägid ja ladudestki pole enam palju võtta. “Polegi suurt midagi müüa, hooaeg on lõppenud,” väitis Peterspordi omanik Peeter Pihelgas. “Ei ole enam vanad ajad, kui suuski võis iga kell Visust juurde tuua: praegu teevad kauplused ja hulgimüüjad oma tellimused juba ligi aasta varem ära.”

Aga kui klient just mõnda väga spetsiifilist asja ei soovi, peaks enam-vähem sobiva suusakomplekti Pärnu kauplustest kokku saama küll.

Sportima või loodust nautima?

Suusaostuplaanide pidaja võiks alustuseks endalt küsida, kas ta soovib niisama kodu ümber “suuskadega jalutada” ja kaunist talvist loodust imetleda või kavatseb sporti teha ning treenida.

Rahvasuuskade hinnad algavad 700-800 kroonist, lastesuusad maksavad 599 krooni.

“Ühes hinnaklassis pole eri firmade suuskadel erilist vahet,” seletas Pihelgas. “On see siis Atomic või Järvinen, rahvaspordiks sobivad nad kõik.”

Spordihuvilisel tasub hankida kallimad suusad hinnaga 3000-6000 krooni. Need on tehtud kergematest materjalidest ja kergemini juhitavad, suusatald meenutab ehituselt meekärge või poorset inimnahka. Sarnaselt inimkehaga reageerib selline suusatald välismõjudele: pooridesse imendub mitu kihti suusamääret, mis toimib isegi pikema distantsi läbimise järel, sellal kui tavalise suusa pealt võib juba viie kilomeetri järel määre kadunud olla.

Hawaii Expressi kaupluse müüja Viiu Juuriku sõnutsi on sõites odavate ja kallite suuskade kvaliteedi vahe tunda isegi harrastajatele: kuuetuhandesed suusad on imekerged ja paremini juhitavad. “Õige sõidumõnu saab ikka paremate suuskadega kätte,” arvas Juurik.

Kui hinnaklass valitud, tuleb selgusele jõuda, kas vajatakse klassika-, uisu- või universaalsuuski. Klassikasuusad on pikemad, nende ninad on rohkem ülespoole, uisusuusad lühemad ja teistsuguse paindega ning universaalsuusad võimaldavad sõita mõlemat stiili.

“Ainult klassikasuuski ostetakse tänapäeval vähem,” teadis Pihelgas. “Ehk need, kes käivad Tartu maratonil, ning samuti vanem põlvkond, kes ei uisuta.”

Õige suusamüüja küsib kliendilt pikkust ja kaalugi, viimasena nimetatu on oluline klassikasuuskade puhul, kus keharaskusest sõltub suusa keskosa allavajutamine.

Määrded igaks suusailmaks

Erinevused pikkuses, painduvuses ja mugavuses on suusakeppidelgi. Uisutamiseks mõeldud kepid on sellise kiusisaldusega, et nad liigselt ei painduks. Keppide otsad on tänapäeval väga väikesed, kuna rajad tehakse masinatega ja keppidel pole enam rõngaid, mis neid paksu lumme vajumast takistaksid.

“Parematel keppidel on käepidemed korgist pehmendustega ja randmerihmad mugava kujuga,” õpetas Juurik detailidele tähelepanu pöörama. “Samuti on oluline kaal: näiteks maratonil on suur vahe, kas tõstad mitu tundi mitusada grammi suuremat või väiksemat raskust.”

Kaupluses on saadaval nii palju määrdeid, kliistreid ja vahasid, et võtab silme ees kirjuks. Pihelgase jutu järgi ei viitsi paljud inimesed uisusuuski üldse määrida, sest nii saab hakkama, kuid klassikalises stiilis määrdeta sõita on väga tülikas: ilma pidamismäärdeta libiseb sõitja tagasi igal sammul ja järsemast mäest üles saada on pea võimatu.

“Kui niisama metsa vahel suuskadel loodust naudite, pole ehk vaja määrida, aga kui klassikat tahate sõita ja kiirust üles võtta, on see kindlasti vajalik,” veenis Pihelgas. “Piisab kahest määrdest: libisemiseks ja pidamiseks. Spetsialistid ostavad määrde iga temperatuuri jaoks.”

Saapad poest või kaltsukast?

Üks suuremaid väljaminekuid suusavarustuse ostmisel on saapad, mis maksavad 700-3500 krooni. Kuigi mõnekümne krooni eest võib ilusad suusasaapad leida kasutatud asjade poestki, tuleb kindlasti nende talla alla vaadata või osta saapad koos klambritega, kuna vanemat tüüpi saabastele pole kauplustes tihti enam kinnitusi saada. Näiteks Salomoni vana tüüpi klambreid, mis kinnitasid saapa selle väljaulatuvast ninast, on poodidest leida pea võimatu. Vanade, 75 millimeetrit laiade klambritega võib jälle tekkida probleem uutel suusaradadel, sest masinad ajavad nüüd sisse kitsamad suusajäljed.

“Vanade, ninast kinnitavate klambritega on raskem sõita sellepärast, et jalg liigub kannaosas suusa peal,” rääkis Pihelgas. “Uued, soonega klambrid fikseerivad saapa kogu pikkuses ja see annab suure eelise näiteks laskumisel, jalg on kindlalt paigas ja juhitavus parem.”

Suusasidemeid on müügil nelja sorti: ühe soonega, kahe soonega, kahe kinnitusega klambrid ja kaabelsidemed. Neist viimasena loetletud ei vaja suusasaapaid ja sobivad harjutamiseks koolieelikutele, kes alles õpivad suuskadel püsima. Sidemed maksavad 300-400 krooni ja neid võib ühe suusapaari pealt teisele ümber tõsta, kui vanad suusad näiteks katki lähevad.

Samuti erinevad teineteisest uisu- ja klassikalise stiili sõitmise saapad. Uisusuusasaapa tald on jäik ja hüppeliigese osa paremini toestatud, klassikasaabas annab ninast painduma.

Tänapäeva suusasaapad on väga mugavad ja soojad, villaseid sokke pole neisse mõtet toppida.

Harrastaja suusavarustuse saab kätte 2500 krooni eest, sportlasel tuleks arvestada vähemalt 12 000 krooniga. Peale selle võib osta spetsiaalse suusariietuse, mis peab tuult ja hingab. Kombepükstega sõidetakse juhul, kui sportimise asemel soovitakse loodust nautida.

Kas paarkümmend aastat vanad puusuusad sobivad siis vaid muuseumieksponaadiks?

“Eks kodu ümber tasakesi kulgeda saa nendega ikka,” naeris Pihelgas. “Üldiselt kasutavad puusuuski vaid vanad suusahundid. Puusuusaga uisku normaalselt sõita ei saa. Välismaal kadusid puusuusad juba 70. aastatel. Aga eks igaüks sõida sellega, mis talle meeldib, on ju meie tänavatelgi Moskvitše ja Žigulisid sõitmas.”