Tõstamaa kihelkond oli naabritest noorim

Tõstamaa kirik ehitati 1763-1768, varem oli kihelkonnakirik Kastnas. Abikirik oli Kihnus, mis võeti 1849. aastal luteri koguduselt ja muudeti keskvõimu käsul kreekakatoliku pühakojaks. Tõstamaa kiriku sein varises 1972. aastal ja on lõpuni taastamata. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Tõstamaa kihelkond moodustati 1670. aastal, piirnedes ühelt poolt 1636. aastal loodud Audru kihelkonna ja teiselt poolt Läänemaal paiknevate 1611. aastal moodustatud Varbla ning juba 13. sajandi keskpaigas rajatud Mihkli kihelkonnaga.

Muinasajal oli Tõstamaa piirkond koos Kihnuga Soontagana maakonna osa.

Mõistagi moodustati kirikukihelkond tulevaste naabrite maade arvel, esmajoones Audru kihelkonna piire kahandades. Kui ebaõiglusest rääkida, siis algas see juba igiammu, kui Soontagana muinasmaakond viidi Vana-Pärnu asutamise järel tolle haldusalasse ning 16. sajandi teisest poolest Poola valdusesse jäänud Läänemaa osast moodustati Audru kihelkond, millest omakorda lõigati uus haldusala - Tõstamaa kihelkond.

Kihelkonna ala, 270 ruutkilomeetrit, kattub tänapäeval 90 protsenti Tõstamaa valla territooriumiga. Omaaegsest kihelkonnast on Audru vallale ära antud Liu sadama piirkond ja kunagi oli Tõstamaa kihelkonna osa Kihnu saargi.

Samal ajal on Tõstamaa vald saanud endale tükikese omaaegsest Varbla kihelkonnast - Vaiste mõisa ümbruse.

Kihelkonnapiire on hea tunda. Tihti räägitakse, et need on rahva mälus ühtehoidmise ja kokkukuuluvuse mõttes tänini vastu pidanud ja identiteedi seisukohalt siiani tähtsad - mis sellest, et kihelkonnad kaotati 1925. aastal ja siis loodud vallad pole üldse samad, mis nad olid mõisavaldade aegu või hiljem, taasiseseisvunud Eestis.

Kui nüüd on kunagisest Tõstamaa kihelkonnast saanud territooriumi mõttes peaaegu üks vald, siis näiteks 19. sajandi algupoolel olid Tõstamaa kihelkonnas pastoraat, Tõstamaa, Seli, Pootsi, Kastna, Kihnu - kokku kuus valda.

1922. aasta rahvaloenduse andmete järgi elas Tõstamaa kihelkonnas 5586 inimest, neist 1111 Kihnus, 2137 Selis ja 2338 Tõstamaa vallas. Elanike hulgas oli 12 venelast, 16 sakslast ja 13 muu rahva esindajat.

Kihnu saar pole kunagi olnud omaette kihelkond, küll aga vald, nagu nüüdki.

Samal ajal käsitletakse Kihnut tihti omaette kihelkonnana rahvuskultuurilises mõttes, kuna sealne kombestik ja keel on ainuomaselt säilinud.