/nginx/o/2016/02/19/5064449t1hbab6.jpg)
/nginx/o/2010/01/26/301784t1h29e0.jpg)
Krokodille leidub meie oludes vähe. Mõni isend pesitseb Tallinna loomaaias, mõni Vana-Pärnu kanalisatsioonis, aga ometi on nimetatud liik leidmas endale kindlat kohta Eesti riigi ja omavalitsuste juhtimises.
Kaupo Meiel: Krokodill käib mööda Pärnut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti tuntumaid krokodillikäsitlusi pärineb Karl Eduard Söödilt. Mäletate küll: “Singel-vingel ninaprill, / meil oli kodus krokodill. / Krokodill, ta tegi nalja, / ajas lapsed toast välja, / tahtis toas ta tantsu lüüa, / meie koogid ära süüa.”
Ajalugu jõudis ringiga samasse punkti tagasi ja alates sellest, kui majanduslanguse saabudes riigieelarvet kärpima hakati, tavatsetakse kärpijaid krokodilliks nimetada. Riiklikult on krokodillid oma avaliku tegutsemise lõpetanud, kuid ega see tähenda, et nad kadunud oleks.
Vaadates, kuidas hakkab looma Pärnu linna käesoleva aasta eelarve, on selge, et krokodillid elavad edasi ja talvituvad suvepealinnas.
Kärpekohtade otsimine on Pärnu linnavalitsuse ja -volikogu töös praegu paratamatu. Ebapopulaarsete otsuste tegemine ning raskete valikute langetamine on viinud selleni, et linnapea Toomas Kivimägi pidi tõdema: kui saaks ajas tagasi minna, meeri kohale enam ei püriks.
Kivimägi ütlust ei maksa sõna-sõnalt võtta, arvates, et ta kaalub tagasiastumist, pigem tuleb seda mõista nii, et linnapea roll on osutunud kardetust palju keerulisemaks.
Linnavalitsuse eelmise koosseisu jamad jäid praeguse lahendada. Just see karm ja ebaõiglane saatus nüüd sellised sõnad Kivimägi suhu pani.
Eelmisel nädalal andsid palju kõneainet võimalikud palgakärped. Tammiste hooldekodu ja Pärnu hoolekande töötajad kogusid allkirju, et nende niigi nappi palka ei kärbitaks. Mõningast edu saavutati: Tammistest suudeti krokodill selleks korraks välja ajada, kuid ega roheline jõuline loom selle tõttu puhkama jää.
Pärnu kultuurirahval, sotsiaaltöötajatel ja haridusasutustel tuleb nüüd senisest vähema rahaga välja tulla, see on juba volikogus otsustatud. Palgakärped ja koondamised tulevad, kuid neistki ei piisa. Kulude vähendamiseks võivad huvikoolid kokku minna ja kunstihall uksed sulgeda.
Kuidagi sageli müttab krokodill just kultuuri, hariduse ja sotsiaalvaldkonnas, aga eks see ole kogu Eestis juba nii tavaline. Ning ikka käib elu vanasõna järgi, et “rikas koorib vaeseid, vaene koorib kartuleid”.