Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/10/08/246904t1h9e33.jpg)
Alustan oma kirjatükki, tsiteerides Pärnus võimul olevate poliitikute lubadusi. Koalitsioonileppe punkt 6.11. ütleb: “Teeme korda Ülejõe raamatukogu ja integreerime linnaosa keskusega.” Koalitsioonilepingule kirjutasid alla IRLi liider Annely Akkermann, Reformierakonna liider Jane Mets, Toomas Kivimägi valimisliitu esindanud Toomas Kivimägi ja sotsiaaldemokraatide liider Epp Klooster.
Arvan, et ma polnud Ülejõe raamatukogu lugejatest ainuke, kes toona kergendatult hingas. Valimiseelsel ajal sai koos ülejõelaste, vanapärnulaste ja ühisgümnaasiumi tublide kirjandusklassi õpilastega õlg alla pandud, et meie armas kirjandustempel siiski püsti jääks. Kirjutasime artikleid, pöördusime volikogu poole, korjasime allkirju, plaanisime protestimiitingut, kohal olid televisioon ja raadio, et meie mure ja tahe üleriigilise kõla võtaks.
Nüüd loen Pärnu Postimehest meie linnavalitsejate ähvardusi raamatukogu sulgemise kohta: järjekordselt on linn end linnarahva soovidele vastandama hakanud. Jah, just viimasel ajal on tekkinud tunne, et Pärnus on linnavalitsus keegi, kes teab linlastest paremini ega jäta kahtlustki, et elanike vajadused talle korda ei lähe. Samal ajal julgen tagasihoidlikult meelde tuletada, et linn rahvata ei ole linn.
Eriti võikana tundub võimalik otsus raamatukogu sulgemise kohta aastal 2010 ehk lugemisaasta väljakuulutamise eel. Samuti jääb mulle kui linnarahva esindajale arusaamatuks, miks linna kultuuriosakond ega Pärnu keskraamatukogu juhtkond lugejate ega raamatukogu kaitseks välja ei astu. Kes siis veel, kui mitte linnarahva raha eest ja huvide kaitseks töötavad kultuuriinimesed?
Ehk on ametitool tõesti nii armas, et probleeme on parem mitte näha, veel vähem linlastele meelepäraselt lahendada.
Ülejõe raamatukogus töötab kaks põhikohaga raamatukoguhoidjat, kelle koondamine märkimisväärselt kasu ei too, küll kannab Ülejõe ja Vana-Pärnu kogukond suurt ja arvamata kahju raamatukogu kui ainukese toimiva infokeskuse sulgemisega.
Lugejate ja infootsijate arv kasvab seoses masuga veel. Ei ole mina Pärnu keskraamatukogu palgaeelarvega kursis, küll on vähegi mõtlevale inimesele selge, et üleressursi jutt kahe töötajaga raamatukogus on ilmne liialdus ja tegemist on linna põhimõttelise otsusega sulgeda maja rahva ja lugejate tahte vastaselt.
Kui eelmisel maavanemal ehk võitlus raamatukogu püsimajäämise eest ja nimel tähelepanuta jäi, siis “igavene” linnaametnik Jane Mets ei saa küll väita, et tema poole aasta tagusest aktsioonist midagi kuulnud ei ole, sest isegi riigiraadio ja -televisioon tegid uudise ja rahvaalgatuse kuuldavaks-nähtavaks.
Loodetavasti jääb linna esindajate kaine mõistus peale, valimiseelne sõna maksma ja Ülejõe raamatukogu tööle, sest nii oli Ülejõe ning Vana-Pärnu rahva tahe ja vali väljaütlemine: kas linn koos rahvaga või rahva vastu.
Ehk sai just eelnimetatud lubadus koalitsioonilepingus aluseks meie praegusele linnapeale Toomas Kivimägile häälte andmisele. Meest sõnast, härga sarvest!