Keskerakonna soov Pärnus võimule naasta ja eelmise linnapea Mart Viisitamme kihk taas esimest, kuid keelteta viiulit mängida on mõistetav. Oli ju läinud kohalikel valimistel kaotus Pärnus Keskerakonnale üks silmapaistvamaid ja parteibürokraadist Viisitammel pole tööd just valida.
Nii jääbki keskerakondlastel ennustada praegusele võimuliidule, et see sügist ei näe. Targu jäetakse lisamata, millise aasta sügist, kuid arvata võib, et jutt käib ikka tänavusest.
Pärnu võimuliitu peaks aitama koos hoida mälu. Kas Reformierakond tahab tõesti taas muutuda Keskerakonna puudliks? Kas Reformierakond on huvitatud partnerist, kes suhtub temasse kui nooremasse või väiksemasse ning kirjutab kõik, mis linnas positiivset toimub, oma arvele (valimismaterjalid stiilis ”Tehtud!”). Ebaõnnestumised lükatakse koalitsioonikaaslase kraesse stiilis ”Jane Mets tegi ka”?
Keskerakonna puhul paistab silma eelkõige soov pumba juurde tagasi pääseda, küll siis loksutaks nagu vanasti. Samal ajal ei näi neil olevat ühtki tugevat kava, kuidas linn võlaaugust välja upitada. Viisitamme raadios välja öeldud mõtet müügimaksust ei saa kõlblikuks nimetada. Miks peaks Pärnu tallama samal rehal, millele Tallinn on juba astunud?
Toomas Kivimägi mõtet, et oleks teadnud olukorda, poleks linnapeaks hakanud, ei ole vaja üle tähtsustada. Tegelikult mõistis ta juba pärast valimisi, et võtab üle linna, mis on oluliselt kehvemas seisus, kui võis ette kujutada, ja rääkis sellest Pärnu Postimehele antud pikas intervjuuski.
Kriitikale vaatamata on Pärnu Postimees kindel, et praeguses olukorras pole senisele laiapõhjalisele võimuliidule alternatiivi. Kivimägi peab samade partneritega jätkama.