Kaupmehed soosivad tingivaid kliente

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige lahedamalt jagub tingimisruumi kinnisvaraturul. City24 andmetel oli Pärnu korterite keskmine pakkumishind detsembris pea 16 000 krooni ruutmeetri eest, samal ajal oli keskmine müügihind maa-ameti andmeil 12 000 krooni ruutmeetrilt.
Kõige lahedamalt jagub tingimisruumi kinnisvaraturul. City24 andmetel oli Pärnu korterite keskmine pakkumishind detsembris pea 16 000 krooni ruutmeetri eest, samal ajal oli keskmine müügihind maa-ameti andmeil 12 000 krooni ruutmeetrilt. Foto: Urmas Luik

Kõik “Tarbija” küsitletud kaupmehed tunnistasid, et kui klient oskaks küsida, õnnestuks tal tingida küll. Kui rõivapoes saaks enamasti 10-20 protsenti hinnast alla, siis kinnisvaraturul pole haruldane, et ostjad kõigest poolt hinda pakuvad.  


“Hinnas saab alati alla, kui klient ütleb, et teises kaupluses on sama seade odavam, ja kui müüja seda uskuma jääb,” tõdes elektroonikaseadmetega kaupleva LL Merge Pärnu kaupluse juhataja Heldur Paulson. “Mida lähemal on müüja omanikule, seda rohkem saab tingida. Mida suurem on kauplus ja kaugemal omanik, seda piiratumad on müüja õigused.”



Kõige tõenäolisem on Paulsoni sõnutsi klientidel allhindlust loota, ostes mitu asja. 



Hiljuti Maxima hoones oma kaupluse avanud IThaldus.ee juhatuse liige Marko Kevade sõnas, et klient võib hinna üle tingida küll. “Tingimismaa on eri kaubagruppide puhul erinev, aga tingida saab alati,” kinnitas ta.



Kevade nentis, et Eesti inimesed kasutavad tingimisvõimalust üsna vähe. “Oleme ise neid selleks julgustanud, nii et nüüd püsikliendid juba kasutavad,” lisas ta.



Pigem järelmaks


Vana-Pärnu loomakliiniku juhataja Mart Taggel märkis, et hinnatase püütakse hoida nii madal, et tingimisruumi küll jagub, kuid napilt. Pigem üritatakse kallimate operatsioonide puhul leppida kokku mitmes osas maksmise suhtes. 



Loomakliinikutes annab summa üle tingida Taggeli väitel näiteks juhul, kui tulla vaktsineerima tervet pesakonda kassi- või koerapoegi. “Mitme looma puhul saab ikka hinda natuke allapoole tuua,” lausus ta.



Taggel rääkis, et viimasel ajal võib selgelt täheldada klientide hinnatundlikkust. “Helistatakse ja tehakse hinnauuringuid. Küsitakse maksmise kohta, et kas peab korraga tasuma või võib mitmes osas,” kirjeldas ta.



Kui inimene ei suuda korraga kogu summat maksta, pakub kliinik võimalust materjali eest kohe maksta ja tööraha paari nädala või kuu aja pärast. 



Pärnu ühe suurema kasutatud autode müüja Taunex Auto juhataja Tauno Suluste tähelepanekute järgi tuleb autoostu puhul hinna üle tingimist üha sagedamini ette. “Kui vähegi võimalik, püüame ostusooviga inimestele vastu tulla,” kinnitas ta.



Nendega, kes oma autosid Taunexi vahendusel müüa pakuvad, räägitakse enne sel teemal läbi. Mõni nõustub tingimisruumi jätma, teine mitte.



Taunexile kuuluvate autode puhul jääb tingimismaad mõni tuhat krooni, eraisikute sõidukeid võib hea õnne korral algsest müügihinnast märksa soodsamalt osta.



Kinnisvara puhul reegliks


Kinnisvaraeksperdi maaklerteenuste juht Janno Peterson tunnistas, et kinnisvaratehingute puhul on hindade üle tingimine reegliks kujunenud. Kaubelda saab nii kinnisvara omaniku kui vahendajaga maakleritasu üle.



“Ostjate seas on levinud arvamine, et see, kes praegu müüb, on hädas. Seepärast ei hakata isegi tingima, vaid pakutakse kohe oma hinda, millega ollakse valmis ostma,” selgitas Peterson.



Mõni müüja on oma kinnisvara hinna unustanud aastasse 2007 ja sel puhul on tingimine Petersoni väitel loomulik, aga kaubelda üritatakse nendegagi, kes turuhinnaga müüvad.



“Kui vaadata neid hindu, millega kinnisvaraportaalides müüa pakutakse, siis müügihinnad on selgelt allpool,” tõdes Peterson.




Heldur Paulson, LL Merge Pärnu kaupluse juhataja:


“Eks hinna üle tingimine ole alati üks suur mäng ostja ja müüja vahel. Mida paremini oskab klient põhjendada, et ta ostaks siis, kui hinda alla saab, seda rohkem on lootust hinnas alla saada. Samal ajal on müüja alati huvitatud kasumist ehk kõrgemast hinnast, sest tema töötasu on tavaliselt otseses sõltuvuses kasumist.



Siin peabki müüja leidma kesktee: kas saan vähem kasumit ja müün või ei müü üldse ja kasum on null.



Muidugi on paljudes kauplustes suhteliselt väike juurdehindlus (tehnikakauplused),  teistes (rõivapoodides) on jälle väga suur juurdehindlus. Seda näeb allahindluste aegu. Kui ikka allahindlus ulatub 70 protsendini, ju siis oli juurdehindlus enne 80.”




Maarja-Liis Toomik, Rautakesko turundusjuhi kohusetäitja:


“Meie kauplustes on võimalik saada allahindlusi mitmel erineval moel. Kui klient pöördub oma küsimusega teenindaja poole, siis kuulatakse ta ära ja sõltuvalt ostumahust suunatakse edasi müügijuhi poole, kes suuremate projektide puhul annavad hea meelega nõu ning võimalusel teevad allahindlust. Mida suuremad on ostukogused seda soodsamat hinda saame pakkuda.



Enamik klienditeenindajatel  allahindluse tegemise võimalus puudub. Küll aga on kliendikaardiga võimalik saada allahindlust.



Kui kliendil on käsil mõni suurem remont või majaehitus, tasub alati soodustuse saamiseks pöörduda meie müügijuhtide poole, sest mahud on sellistel juhtudel suuremad ning seda suuremad võivad olla allahindlused.



Allahindlusi inimesed ikka küsivad, kuid pigem siis kui tegemist on suuremate ostudega või huviga mõne kallima toote vastu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles