Korstnapühkija hoiatab: liigne tahm surmab teie korstna

Ei või teada, mida korstna sile pealispind varjab. Foto: Kalle Vaargas

Korstnatega on nagu kopsudega: nende liigne tahmamine maksab ühel päeval kurjalt kätte. Möödunud aastal toimus Pärnumaal pealt 20 tahmapõlengu, mida küttekeha ja korstna eest õigesti hoolt kandes oleks saanud ära hoida.

Korstnapühkija Kalle Vaargase selgitusel on mitu tegurit, mis tahmapõlengu teket soodustavad. Näiteks, nii üllatav kui see pole, plastaknad, mille vastu vanad hõredad puitraamidega aknad vahetatud.

Probleemi olemus seisneb tõsiasjas, et tuli vajab põlemiseks hapnikku. Seda aga kipub plastakendega hermeetiliselt suletud korterites vajaka jääma. Nii toimubki küttekoldes normaalse põlemise asemel vaegpõlemine, mille käigus eraldub tublisti pigi ja tahma, mis kärjekujulise struktuuriga moodustisena korstna ja/või soemüüri sisepinnale ladestub. Selle süttimiseks pole palju vaja. Piisab, kui kesk kütmist korra aken avada. Värske õhk voolab vuhinal peale, leek tõuseb ja tahm lahvatabki põlema.

Sestap soovitab Vaargas vaegpõlemisest tingitud tahmatulekahjude ärahoidmiseks enne kütmist sättida plastaknad võimalusel tihendituulutuse peale.

Karda kaske

Eelnev jutt ei tähenda, et puitakende omanikud võiksid tahmapõlenguid võõraks mureks pidada. Rohkem kui aknaklaasi ümbritsev raam loeb see, mida ja kui palju küttekoldesse toppida.

Näiteks soovitab Vaargas maha suruda kiusatuse toppida ahju pappkaste, mis televiisori või mõne muu kodumasina ostu järel koju vedelema jäänud. Papp ja paber mõjuvad lõõridele ja korstnale umbes niisama tervendavalt nagu sukkpükste suitsetamine inimese hingetorule ja kopsudele.

Kütta tuleks ikka selleks ette nähtud materjali, näiteks puudega, mis olgu korralikult kuivanud. Visisevad ja vett välja ajavad halud tossutavad lõõrid ja korstna üsna kiiresti umbe.

Kui võimalik, tuleks vältida okaspuudega kütmist. Need pilluvad põlemisel ohtralt sädemeid, mis tõmbega korstnasse lendavad ja selle põlema võivad süüdata. Iseäranis pisikeste plekk-kaminate puhul, mis soemüüri puudumisel otse korstnaga ühendatud.

Lehtpuudest tuleks ettevaatlik olla kasega. See annab teistega võrreldes hirmsat kuuma. Samuti pigitab kasetoht korstnat koledal kombel. “Ainult kasega küttes võib ühe hooajaga küttekolde ära lõhkuda,” hoiatas Vaargas. Õnnetuse ennetamiseks tuleks Vaargase soovitusel toita tuld vaheldumisi nii lepa- kui kasepuudega.

Pigipulber aitab

Mõistagi tuleb tahmapõlengu ärahoidmiseks korstnat regulaarselt puhastada. Kui tegemist on kahe ja enama perega elamuga, tuleb selleks enne ning soovitavalt pärast kütteperioodigi kasutada litsentsiga tuletõrjuja teenuseid. Nimekirja neist leiab veebilehelt www.korsten.ee või päästeala infotelefonilt 1524. Individuaalelamu peremees võib iseseisvaltki korstnad ja lõõrid puhtaks nühkida.

Harjamise kõrval on veel mõningaid nippe, kuidas tahmast ja pigist lahti saada.

Näiteks ränikivi baasil tehtud pigipulber, mida OÜ Raidkivi Eestisse toob. Pulbrit müüakse kilostes purkides ja see maksab natuke üle 100 krooni. Raputage seda nädal aega järjest iga kütmise ajal üks kulbitäis leegile.

Raidkivi müügijuhi Tarvo Tamme selgitusel sööb räni korstna või soemüüri seintele ladestunud pigi ja tahma seest niiskuse välja. “Tekib selline graanulitest koosnev moodustis, mis korstnat puhastades hernestena alla kukub,” selgitas Tamm pulbri tööpõhimõtet. Lisades, et teinekord pudeneb kuivatatud tahm kütmise käigus korstnapühkija abitagi korstna seintelt. Nii saab igaüks ise korstnat puhtana hoida. Samasuguse toimega olevat pigihalud ja -tabletid, mida paremini varustatud kaminapoodides müüakse.

“Ma ei uskunud nendesse, aga ühe soemüüri olen ma nendega korda saanud,” rääkis Vaargas oma kogemustest. “Põletasin kolm või neli tabletti ära ja korras!”

Looduslikest materjalidest võib Vaargase õpetussõnade kohaselt sütele loopida paar päeva kuivanud kartulikoori. Needki puhastavad lõõre ja võtavad pigi lahti. Kes kartulitest ei toitu, võib koorte asemel ahju paar lusikatäit kartulitärklist puistata.

Õnnetus hüüab tulles

Kui kõigile ettevaatusabinõudele vaatamata korsten siiski põlema lahvatab, annab sellest märku korstnajalast kostev ebaloomulikult vali vuhin ja matsatus. Soemüüri põlengul võite aga näha, kuidas värv sellelt kuuma mõjul praginal murenema hakkab.

Kauaks ei maksa seda siiski imetlema jääda. Sulgege kohe kõik küttekolde siibrid ja tõmberegulaatorid ning kutsuge tuletõrjujad. Kuniks päästjad kohale jõuavad, võite pulberkustutiga proovida tahmaluugi kaudu tuld lämmatada. Vett ei soovitata korstnalõõri kallata. Kuumadele kividele külma vett läigatades saavutate korstnakivide pragunemise.

Juhul kui korsten peaks tulekahju üle elama, tuleb enne kütmist lasta see kindlasti korstnapühkijal üle vaadata, sest järgmist põlengut ei pruugi kannatada saanud korsten vastu pidada.

Kui aastaid tagasi piiluti korstnate sisse peegliga, siis nüüd on nii Vaargasel kui tema ametivennal Kaido Tammel selleks 360 kraadi pöörlev kaamera, mille saab nagu sondi korstnast sisse lasta. “Sellega näeb ära nii korstnakividesse tekkinud praod kui leiab üles kohad, kus põlengu käigus on tahm koorikuna korstna külge kinni jäänud,” selgitas Tamm.

Loomulikult tasub korsten kaameraga seest üle kontrollida juba enne tahmapõlengut. Näiteks siis, kui inimene ostab endale ahiküttega eluaseme ega tea, mis seisus väljast üsna kobe paistev korsten seestpoolt on või kust lõõrid jooksevad.

Juhtub, et korstnakivid on pragunenud või vuuk mõne koha pealt ära põlenud, oskab korstnakirurg ja pottsepp Tamm selle spetsiaalse segu abil ilma korstnat lammutamata renoveerida. Täpsemalt saab renoveerimise ja kaamerauuringute kohta lugeda veebilehelt http://korstenkorda.ee/.

Ehkki küttesüsteemi eest hoolitsemine võib olla tüütu ja mõningail juhtudel kulukaski, tuleb see suure tõenäosusega soodsam kui tahmapõleng, mida tänavu Pärnumaal olnud juba üle kümne. Viimane neist neljapäeval Vändras, kus elamu suitsulõõri kogunenud tahm põlema lahvatas.