Džinn on nüüd pudelist välja lastud ja alanud arutelu selle üle, kui otstarbekas oleks Eestis eri poliitilised valimised ühitada.
Väino Linde: Valimiste võimalikust ühitamisest
30. jaanuar 2010, 10:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pidev ja kärarikas valimiskampaania, mis algab näiteks samal aastal presidendi- või europarlamendi valimistega, läheb sujuvalt üle kohalike omavalitsuste valimisteks ja lõpeb alles järgmisel või ülejärgmisel aastal riigikogu valimistega, on paljuski tüütu ja võib valijaid poliitikast veel võõrandada.
Vähe sellest, valimisperioodid ja valimiste lähenemine mõjutavad alati poliitikute vastuvõetud otsuseid. Ega asjata olnud enne möödunudaastasi kohalikke valimisi mõnel õnneliku naeratusega linnapeal või vallavanemal käsi lausa villis sotsiaalobjektide avamise puhul lindi lõikamisest.
Kas ja kui palju see kedagi tagasi võimu juurde aitas, on iseküsimus. Arvestades, et järgmised riigikogu valimised tulevad aasta pärast märtsis, võin päris kindlalt väita, et sellest sügisest on parlamendi normaalne töörütm sassis ja tõsised vaidlused seaduseelnõude teemadel paljuski asendumas näiliste diskussioonidega selle üle, kuidas valijale rohkem meeldida või vähemalt meelde jääda.
Kindlasti ei jäta kogu järgnev vilgas tegevus linna- või vallavõimegi puutumata, sest paljud omavalitsustegelased osalevad ju meie tulevastel parlamendivalimistel.
Mida võiks ühitada?
Kolleegidega Reformierakonnast käisime välja idee ühitada tulevikus näiteks riigikogu ja kohalike omavalitsuste valimised. Nende tsükkel on juba praegu neli aastat, ainult kuupäevad erinevad üksteisest poolteise aasta võrra.
Mõeldav oleks ühitada europarlamendi ja kohalike valimiste aegki. Mõlemal juhul eeldab see Eesti põhiseaduse muutmist ja kohalike volikogude volituste pikendamist riigikogu või europarlamendi järgmiste valimisteni.
Kindlasti saab riigikogu muuta poliitilise tahte olemasolul põhiseadust ja kehtestada 2013. aasta kohalikel valimistel volikogudele praegusest erinev volituste aeg. Aga pole välistatud, et kui neli viiendikku meie parlamendist asja toetab, võib riigikogu kiireloomuliselt pikendada juba eelmisel sügisel valitud kohalike omavalitsejate volitusi järgmiste parlamendivalimisteni.
Toonitan, et need on teoreetilised arutlused. Mingeid põhjalikke dispuute neis küsimustes seni veel toimunud pole.
Plussid-miinused?
Mis võiksid olla ühitatud valimiste head ja halvad küljed? Kindlasti väheneks peibutuspartide osa kohalikel valimistel. Vaevalt saaks keegi olla ühel ja samal ajal toimuvate valimiste puhul korraga kahes nimekirjas, nii kohaliku omavalitsuse kui riigikogu valimiste lehel.
Selguksid kandidaadid, kes tõesti on huvitatud saama valitud kas ühte või teise esindusorganisse. See annaks uutele pürgijatele paremad võimalused poliitikasse tulla.
Mis puutub selliste valimiste põhiküsimustesse, võib arvata, et üleriigilised probleemid saavad siis kohalikest muredest kandvamaks. Kuid ega praegugi ole meil neis asjus alati täpset vahetegemist.
Meenutagem kas või eelmisi kohalikke valimisi, kui palju üritati rääkida riiklike pensionide vähendamise või krooni devalveerimise teemal. Kumbki neist pole kindlasti omavalitsuste pädevuses. Pärnustki meenub mulle nüüdseks läbipõrunud linnapeakandidaat, kes möödunud sügisel endale kihutustööd tehes lubas võimule tulles esimese asjana tervisekahjustusi käsitleva riikliku seaduse ära muuta. Teda ei häirinud sugugi, et ta riigikogu ja linnavolikogu ülesanded omavahel täiesti segi ajas.
Samal ajal on arvata, et ühitatud valimistel saavad üleriigilise valimiskampaania kaudu reklaamieelise just mõne tuntud erakonna nimekirjas kohalikesse volikogudesse pürgijad. Aga see eelis võib kiiresti kahju või häbi tuua, kui sama erakond on kuskil mujal hoopis suuremat sorti prohmakaga hakkama saanud.
Arutelud on teretulnud
Eestile lähim Euroopa riik, kus valimised on ühitatud samale kuupäevale, on Rootsi. Seal toimuvad koos parlamendi- ja munitsipaalvalimised. Ei saa öelda, et see segaks rootslasi demokraatia arendamisel või vähendaks neil kohalike omavalitsuste valimiste tähtsust. Kuidas see uuendus Eestis vastu võetakse, on praegu raske öelda.
Igatahes on kõik avalikud diskussioonid meil valimiste ühitamise, samuti selle käigus kerkivate probleemide üle teretulnud. Peale poliitikute ootame selle kohta arvamust avaldama riigiõiguse eksperte ja muidugi valijaid.