Juhtkiri: Jõuvõtteid ei tule

Foto: Pärnu Postimees

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (IRL) tegi olulise järeleandmise, teatades eile Tartus haridusportaali konverentsil, et loobub pärast pikaajalisi läbirääkimisi ja mõttevahetusi põhikooli ja gümnaasiumi üksteisest lahutamisest. Uues põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tekitas just koolide lahutamine kõige enam vastukajasid ja proteste.

Põhjendused, et gümnaasiumiastme lahutamine põhikoolist tõstaks mõlema pakutud hariduse kvaliteeti ja alles jääksid vaid tugevad koolid, ei veennud. Ikka tuli kogu reformile mekk, et pärast seaduse vastuvõtmist hakkavad ministeeriumiametnikud Tartus otsustama, mis kool jääb ja mis kaob. Arvestamata kohalike, eriti just maapiirkondade eluga.

Nüüd teatas Lukaski, et põhikooli ja gümnaasiumi tsentraliseeritult lahutada igal pool ega ühtemoodi ei saa.

Lukase otsus seaduseelnõu puhul koolide lahutamisest loobuda on mõistlik. Esiteks ei suudetud avalikkusele sellise radikaalse sammu vajalikkust küllaldaselt selgitada. Teiseks hakkas see punkt segama põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse kui terviku vastuvõtmist ja rakendamist.

Seaduseelnõu kalevi alla jäämist ei saanud Lukas aga lubada: oleks ju keeruline enne järgmise aasta riigikogu valimisi oma ministriaega edukaks lugeda, kui see, kahtlemata oluline seadus jääks vastu võtmata.

Kuigi üks suuri vaidlusaluseid punkte on päevakorrast maas, tekitab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kindlasti veel piikide murdmist. Peabki tekitama, sest koolide reguleerimine on tundlik teema nii riigile kui omavalitsustele.

Sotsiaaldemokraadist riigikogu liige Peeter Kreitzberg on juba viidanud, et veel tuleb läbi vaielda valdadevahelise tasaarvelduse ja isegi koolilõuna teema. Sellest hoolimata saab toppama jäänud seaduse menetlusega nüüd edasi minna, ilma et oleks vaja karta, et riik koole jõuga kokku ja lahku lööma hakkab.