Agris Leitis: mulle meeldib Eesti võrkpall

Käimasoleva hooaja algusest Pärnu särgis mängival kogenud sidemängijal Agris Leitisel on selles, et pärnakad Schenkeri liigat juhivad, üsnagi suured teened. Foto: Urmas Luik

Schenkeri liigat juhtiva Pärnu võrkpallimeeskonna üks kahest leegionärist, kogenud sidemängija lätlane Agris Leitis leiab kolmandat aastat Eestis mängides siinses võrkpallielus Läti ja Soomega võrreldes mõndagi positiivset.

30aastane Leitis mängis enne Pärnu kutsele vastamist kaks aastat Tallinna Selveris, veel enne seda mitu aastat Soomes Rovaniemis ja Oulus, pikk karjäär oli tal ka Läti klubides ja koondistes.

Võib vist öelda, et olete oma elust kaks kolmandikku võrkpallile andnud?

Isa oli mul Riias olümpiareservi spordikoolis treener, käisin juba pisikesena temaga laagrites kaasas ja tema juures alustasin ka harjutamist. Kaks kolmandikku pole liialdus.

Kuidas teie karjäär Lätis kulges?

Olin noortekoondises ja käisin sellega MMil, pääsesin juunioride meeskonda ja käisin EMil. Täiskasvanute koondises olen ka olnud, aga teise sidemängijana.

Esimene klubi oli mul Riias, järgmine Ventspilsis, seni viimane Läti klubi see politseimeeskond, mis on nüüd Lase. Siis sain pakkumise Rovaniemist, kus mängisin koos Kristjan Õuekallasega Pasi Rautio käe all.

Kus kõige rohkem on meeldinud?

Rovaniemis oli meil tore, eesmärgiga mängijaist meeskond, hea treener ja huvitavad trennid. Selverit mäletan hea sõnaga, Pärnu kohta pole midagi negatiivset öelda.

Kas rahuldute praeguse seisuga või ootate veel huvitavamat ja paremat pakkumist?

Ikka tahaks kõrgemal tasemel mängida. Mul on küll Riias naine, seitsmeaastane ja kümnekuune laps, aga kui kusagilt kaugelt hea pakkumine tuleb, siis lähen.

Mida loete oma mängu puuduseks?

Kui saan vähe mängida, võib mul mängutunnetus kannatada ja sellega seoses ka minu kui mängujuhi otsuste kiirus. Eks mulle ole treeneripingilt vigu näidatud ja öeldud ka, aga katsun kriitika läbi seedida ja seda mitte isiklikult võtta.

Mida mõndagi näinud mehena Eesti võrkpalli kohta ütlete?

Kindlasti ma ei igavle siin. Kõik vastased pole küll tugevad, aga Schenkeri liiga on hea idee ja kõiki mänge tuleb tõsiselt võtta. Eestis meeldib mulle, et võrkpalliinimesed mõtlevad ja tegutsevad professionaalselt. Mängijad tahavad mängida, treeningud on heal tasemel, föderatsioon mõtleb mängijatele, mitte enese heaolule. Lätis näiteks oli alles mõni aeg tagasi föderatsiooni ja mängijate suhe vastupidine.

Niisuguseid treenimisvõimalusi ja tingimusi, nagu pakuvad mängijatele Selver ja veel mitu Eesti klubi, kohtab Soomes vaid paari meeskonna juures. Mõtlen näiteks meditsiinilist teenindamist, massaaži, sauna ja muud. Ka treeningute tõsidust ja kvaliteeti.

Kuidas teie koostöö Pärnu meeskonnakaaslastega sujub? Kas näete nende seas ka andekaid mehi?

Saame hakkama nii platsil kui väljaspool. Võimekaid mehi meeskonnas leidub, näiteks meeldib mulle Andrus Raadik, kes emotsiooni pealt imet võib teha. Ja Kardo Kõresaar, kelle õla terveks saamist ootan.