Aga Jõulumäega on teised lood, sest praeguse tervisespordikeskuse asemel oli vanasti Jõulu talu, mille viimast perenaist Maalit ja tema eesti keele õpetajast tütart ning seda, kuidas ümbruskonna poisid suuskade peal kasvasid, mäletavad põlisolijad küll.

Ükskord paksu lumega talvel juhtunud nii, et Jõulu Maali keldri võlv ja õuepealse kemmergu katus hanges kokku kasvasid ja paarkümmend külapoissi-tüdrukut sealt suuskade vuhinal alla ja üle tuiskasid.

Perenaine aga istunud samal ajal ihukergendamise kohas. Kui ta selle möllu peale, mis tema pea kohal käis, lõpuks välja sai ja häälekalt arvamust avaldas, olnud toimuv nagu kinopilt, mis kord nähtuna meeles püsib.

Möödanikku kiigates vedas, et kohalikud mehed tõmbasid viimasel hetkel pidurit pealinna ettevõtte plaanile osta Jõulu talu koht ja teha sinna oma puhkebaas.

"Müügidokumentidel oli vaid üks allkiri puudu. Kui rajooni peaarhitekt tuli minu juurde, ütlesin talle: anna mulle paar päeva aega, otsisin inimesed ja pöördusin nende poole. Käisin mitmes asutuses ja lõime käed ning ostsime selle maja ise ära ja hakkasime keskust välja ostma," räägib Jõulumäe tervisespordikeskuse juhataja Enn Tasalain, kes toona oli rajooni täitevkomitee spordikomitee esimees ja kelle jutust käivad läbi omaaegsete tippasutuste juhtide nimed. Paraku ütlevad need uuele põlvkonnale väga vähe, kuid just tänu Terrile, Ruubisele, Süva-rile, Sinissaarele on Pärnumaal suusatamise Meka.

Aga nõukogude aeg oli selline, kui "Jõulu" ei võinud kohanimena kasutada ja lastel käisid näärivanad.

"Kuna "Jõulu" ei tohtinud rahvaspordibaasi nimes kasutada ja küla nime ei tahtnud me panna, sest Leina on Eesti rahval kurb termin või sündmus, võtsime kõige lähema suurema koha järgi nimeks Võiste," seletab Tasalain. "Ja kui iseseisvus tuli, võtsime kiiresti nimeks Jõulumäe, sest "jõulu" on nii tore mõiste ja seda saab seostada päkapikkudega. Oma maskotiks võtsime ka päkapiku."

Nüüd teavad Jõulumäed lähemad ja kaugemad, tipp- ja harrastussuusatajad, noored ja vanad ning Tahkuranna vallavanem Ka-rel Tölp kinnitab, et tervisekeskus on vallas tähtsamaid objekte president Konstantin Pätsi sünnikoha kõrval, mille kaudu seda valda kõikjal tuntakse.

"Andrus Veerpalu on tugevalt seotud Jõulumäega," tõstab vallavanem jutuga maakoha tuntuse aktsiaid.

Tahkuranna nooruke vallavanem, madala maaga Are kandist pärit, kõneleb sellestki, kuidas vald toetab igal aastal suusatajate tarvis lume tootmist ja mismoodi keskus ja omavalitsus püüavad üksteise ettevõtmistele õla alla panna kas või ürituste korraldamise kaudu.

Ühel jaanuaripäeval võttis Jõulumäe personal kätte ja üritas üheksakesi kokku lugeda, kui palju on siin talvemõnude nautijaid. "Saime 2236 inimest, aga me ei saanud veel kõiki kätte, kuna elu on niimoodi, et üks paneb siit-, teine teiselt poolt puud," nendib Tasalain.

Ta hoiab pilku aknast välja, sest tema tööruumist avaneb vaade valge seinana kõrguvale mäele, mille mastsirgete mändide vahel tuiskavad või ukerdavad igas eas suusatajad.

Kui Enn Tasalain veel kehakultuuriteaduskonna tudeng oli, kirjutas ta ülikooli lõputöö Võiste rahvaspordibaasi arengust ja sai mitterahuldava. Hindajate arvates oli diplomandi ettekujutus sellest, et Pärnumaal hakkab keegi suusatamisega tegelema või suusakeskust tegema, absurdne.

"Kaitsesin selle töö nelja peale ja kokku pandi kolm, nüüd olengi öelnud, et sellega sai sisse kodeeritud raskus," nendib Tasa-lain ja seletab lahti, mida ta öelduga mõtleb. "Kui saime Jõulumäe arendamiseks europrojekti raha, siis pangad ei tahtnud laenu anda, aga 12. tunnil tuli jälle lahendus. Nii on ridamisi asju ülikooli lõpetamise ohtusattumisest alates: jube raske on, aga lahendus tuleb."

Jõulumäe tervisespordikeskus on aasta läbi Leina küla ja piirkonna suurim tööandja, kohalikest on ametis juhataja asetäitja ja instruktor-raamatupidaja.

"Minu eesmärk on olnudki, et kõigepealt ikka ümbruskonna rahvas, pakuks neile tööd. Kui siis ei ole kedagi, otsime kaugemalt, aga põhiliselt on kõik siit, Tahkuranna valla külade inimesed," kostab Tasalain ja rüüpab kuuma kosutavat kakaod ning kibeleb õue, kus jumalik talv ennast suusatajate tarvis kiita lubab.

"Neid ilusaid talvesid on olnud siin väga palju selle 35 aasta jooksul, kui kogu aeg oleme loodusliku raja peal sõitnud, aga see talv on fantastiline. Nüüd on looduslik rada kümme kilomeetrit, rahvas kiidab seda, aga kunstlumevaru on meil järgmiseks aastaks üle suve hoidmiseks ka olemas," paneb Tasalain tassi kõrvale.

Aastakümnetega on ta pannud Jõulumäesse oma südame ja hinge ja tunneb siinset luitepealset mändidealust paremini kui mõni mees oma taskuid. Aga ühe asja peale hakkas spordiga sina peal olija alles hiljuti mõtlema: laste koormusele kelgutamisel.

"Küsisime lastelt, kui palju nad kelgutavad. Mõni ütles, et 20, teine, et 50 korda päevas. Siis hakkasime mõtlema, et kui laps sõidab 20 korda sealt mäest alla ja läheb 20 korda 150 meetrit mäkke, siis millise koormuse ta saab. Ta ei saa ilmaski seda koormust, mis suusatades," kinnitab Tasalain ja ütleb, et kui tema pojad oleksid omal ajal öelnud, et läheme kelgutama, ei lähe suusatama, tulnuks pahandus.