Karol Kallas: Pärnu linnavalitsus ohverdab töökohad mugavusele?

Karol Kallas. Foto: Ants Liigus

Majanduslikult keerulisel ajal, kui Pärnu linnavalitsuses ja selle hallatavates valdkondades märatseb kärpekrokodill, kulutatakse oluline osa linnavalitsuse 2010. aasta ligi kahe miljoni kroonisest infotehnoloogia eelarvest ametnike mugavuse nimel.

Linnapea Toomas Kivimägi pea kõik avalikud väljaütlemised võib kokku võtta sõnadega: “Raha ei ole ja peame kulutusi vähendama.” Põhimõtte kui sellisega saab ainult nõustuda.

Rahul aga ei saa olla olukorraga, kui lasteaiakasvatajate koondamise ja kõrgharidusega kultuuritöötajate palga vähendamise ajal kulutatakse suuri summasid Microsofti operatsioonisüsteemile ja kontoriprogrammidele ning muudele kallitele tarkvaralahendustele.

Siinkohal olgu öeldud, et internetis on rohkem võimalik teada saada Pentagoni kui Pärnu linnavalitsuse kasutatavate tarkvaralahenduste kohta, sest nende avalikustamine kujutab endast linnavalitsuse IT-teenistuse juhataja Toomas Tomsoni sõnutsi “andmeturbealaselt tundlikku informatsiooni”.

Selle kommentaariks võib ainult nentida, et kui juba programmide nimetamine on küberturvalisuse seisukohalt tundlik informatsioon, on linnavalitsus oma IT-poolega suures hädas.

Ilmselt saaks asja uurides teada enamiku kasutatavatest programmidest, kuid praegu jätan üksikprogrammide otstarbekuse hindamise kõrvale ja keskendun üldistele põhimõtetele.

Linnavalitsusele kasulik

Ma ei ole põhimõtteliselt suletud koodiga äritarkvara või tasulise tarkvara kasutamise vastu. Selge on see, et teatud professionaalsetele lahendustele (näiteks arhitektide joonestusprogrammid või inseneritarkvara) ei ole veel arvestatavaid vabavaralisi ega Linuxi operatsioonisüsteemis töötavaid alternatiive. Selliseid töötajaid, kes neid programme täismahus vajavad, on aga kogu linnavalitsuse ametnikkonnast vähemus.

Küll moodustavad Pärnu linnaametnikest suure hulga inimesed, kellel igapäevatöös läheb vaja ainult kontoritarkvara, ja selle tarbeks istub iga ametniku arvutis Microsoft Office’i tarkvarapake. Ma saan aru ettevõttest, mis üritab turustada kõikvõimalike kellade ja viledega kalleid kontoriprogramme, kuid ma ei saa aru asutusest, mis ostab neid ametnikele, kellel oma töös tuleb täita suhteliselt lihtsaid tabeleid ja sisestada tekste.

Viimased kaks aastat olen töötanud suures meediaorganisatsioonis (Delfi - toim) tehnoloogiauudiste toimetajana ja möödunud aasta oktoobrist kasutan iga päev ainult Linuxit. Google Docsi kontorirakendusi olen kasutanud juba aasta, sest töö dokumentidega käib internetis. Kui on mitu tööarvutit (kodukontoris ja töökohas), on hea, kui ei pea mõtlema, kas parasjagu ühele või teisele dokumendile ligi pääseb.

Google’i ninamees Eric Schmidt ütles möödunud aastal investoritele peetud kõnes, et terve Google’i kõikjal maailmas laiuv organisatsioon kasutab Google Docsi tarkvara. Siinkohal võib lugeja ette kujutada, kui keeruline on majandada Google’it, võrreldes väikese Eesti ühe linnavalitsusega.

Google’i kohta tuleb muidugi öelda, et selle tasuta tarkvaras on oma konksud, kuid küberturvariske aitab maandada tarkvaraplatvormi mitmekesistaminegi. Samuti saab Google Docsi puhul välja tuua selle, et dokumentide internetis kättesaadavaks tegemine on imelihtne. See peaks avatud ja üldisi huve teenivale organisatsioonile, mida Pärnu linnavalitsus kahtlemata on, ju ainult kasuks tulema.

Märgatav kokkuhoid

Linuxi operatsioonisüsteemid on jõudnud oma arengus selleni, et nende kasutamine on jõukohane suhteliselt küündimatulegi arvutikasutajale. Tehnoloogia liigub hüpetega suunas, kus veebist on saamas kõikvõimalike tarkvararakenduste platvorm. See tähendab, et rakendused asuvad kuskil serveris ja kasutada saab neid sirviku-aknas ning operatsioonisüsteem ja töökohaarvuti minetavad oma tähtsuse.

Ubuntu viimase Linux-distributsiooni kasutajasõbralikkus küünib julgesti Windows XP tasemeni ja asi tõotab veel paraneda aprillis ilmuva versiooniga. Samuti on Linux oma ülesehituselt Windowsist turvalisem ja Linuxiga langevad ära näiteks kulutused turvatarkvarale.

Enamgi, iga distributsiooni puhul on tööriistad, mille abil saab koostada tuuma ümber konkreetse kasutaja vajadustele vastava operatsioonisüsteemi. Kasutaja arvutit ei pea koormama tarkvaraga, mille funktsioonidest suurt osa ei kasutata kunagi.

Eelnimetatud Google Docsi tarkvarapakmest on olemas riigiasutustele mõeldud täiustatud, tavalisest turvalisem kohandatav versioon, mis aastas maksab inimese kohta 25 dollarit. Korrutades selle 140ga, mis on Pärnu linnaametnike ligikaudne arv, tuleb aasta kohta umbes 38 000 krooni. Kordan võrdluseks: Pärnu linnavalitsuse IT-kulud on aastas ligemale kaks miljonit krooni ja eeldatavasti moodustavad enim kasutatavad Microsofti operatsioonisüsteemid ning kontoritarkvara sellest küllalt suure osa.

Virtualiseerimine

Seega leian, et kui ilmselt tuleb edaspidigi kulutada suuri summasid geoinfosüsteemidele ja muule eriotstarbelisele spetsiaaltarkvarale, annab märgatava kokkuhoiu juba Linuxi operatsioonisüsteemile ja Microsoft Office’iga konkureerivale ning tasuta kontoritarkvarale üleminek.

Selliste üleminekute puhul mainitakse alati koolituskulusid, kuid arvestades, et kümneid lasteaiakasvatajaid ja kultuuritöötajaid ähvardab praegu koondamine, võiksid ametnikud end kokku võtta ning omale Linuxi selgeks teha.

Samuti saaks vabale tarkvarale üleminekul, mis Euroopa Liidus on vähemalt sõnades kuulutatud eesmärgiks, loota Euroopa abile. Pealegi on Linuxi valdaja parem arvutikasutaja kui seda mitte valdav kasutaja.

IT-kulude optimeerimislahendustest võiks veel mainida IT-maailmas kuuma sõna nagu “virtualiseerimine”. Ümmarguselt seletades tähendab see, et kasutaja arvuti (operatsioonisüsteem ja programmid) asub virtuaalsel kujul serveris ja sellega töötamiseks vajatakse vaid pisikest võrguühendusega terminali. Viimasena nimetatu on keskmisest lauaarvutist kordi odavam ja terminalina annab kasutada juba olemas lauaarvuteid.

Ühe tuntuma virtualiseerimislahendusi arendava ettevõtte VMWare teatel on nende (suhteliselt kallist) lahendust kasutades võimalik saavutada asutuse IT-kuludelt ligikaudu 30protsendine kokkuhoid. Pärnu linnavalitsuse puhul tähendaks see ligi 600 000 krooni.

Eelnevaga ei väida ma, et kui linnavalitsus kasutab Linuxit, hakkab kohe hea ja odav. Üleminek võtab kindlasti aega, sest näiteks on sõlmitud tähtajalisi tark- ja riistvara rendilepinguid. Teisalt kaasneb mõjuka organisatsiooni - nagu Pärnu linnavalitsus seda idee järgi olema peaks - vaba tarkvara kasutamisega laiemgi eksponentsiaalne IT-kulude kokkuhoid, kui Linuxit hakkavad kasutama Pärnu linna allasutused ja eraettevõtted.