Pärnumaa on Kanadas Vancouveris 21. taliolümpiamängudel esindatud kahe Jõulu suusaklubisse kuuluva mehe, staaþika Andrus Veerpalu ja debütant Kein Einastega.
Pärnumaa taliolümpiaajalugu algas Andrus Veerpaluga
6. veebruar 2010, 09:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma kuuendale olümpiale sõitva Veerpaluga (saab kirja osalemise ligi 30 protsendil üldse aegade algusest toimunud taliolümpiatel – saavutus omaette) Pärnumaa taliolümpiaajalugu algaski. Peale suusatajate meie kandist nii kõrgel tasemel talisportlasi ei ole olnud. Seda enam, et oma riigi lipu all pääsesime olümpiale alles aastast 1992 ehk talvel Prantsusmaale Albertville’i.
“Enne Andrust oli meil Eesti järelkasvukoondise kandidaat Veljo Jõgiste,” meenutas Pärnumaa kauaaegne suusatreener ja Jõulu klubi vedur Eeri Tammik.
Veerpalu olümpiadebüüt oligi 1992. aastal Albertville’is, kus ta 21aastasena oli 10 kilomeetri klassikadistantsil 21., 10 kilomeetri klassika + 15 kilomeetri vabastiilis sõidus (sõideti eri päevadel) 42. ja 30 kilomeetri klassikadistantsil 44. Teatesõidus tuli kümnes koht.
Läbimurre lasi end oodata
Neli aastat hiljem Lillehammeris loodetud läbimurret maailma tippu veel ei tulnud: Veerpalu sai Norras 50 kilomeetri klassikamaratonil 26., 10 kilomeetri klassikadistantsil 36. ja 10 kilomeetri klassika + 15 kilomeetri vabastiilis sõidus (ikka eri päevadel) 55. koha. Järgnes täielik põrumine 1995. aasta MMil Thunder Bays (Kanadas …) ja pressi vihje, et nii andetutele sportlastele nagu Andrus Veerpalu ja Jaak Mae pole mõtet maksumaksja ega sponsorite raha kulutada.
1998. aasta olümpial Jaapanis Naganos ehmatasid 10 kilomeetri vesises klassikasõidus konkurente Jaak Mae kuuenda ja Andrus Veerpalu kaheksanda kohaga. 30 kilomeetri klassikadistantsil oli Veerpalu 19., teatevõistluses taas kümnes.
Ilus mälestus pärissuusatamisest
Ja siis tuli 1999. aasta MM Ramsaus, Eesti suusatajate tänini armastatuimas treeningpaigas. Veerpalu startis 50 kilomeetri distantsile ühena esimestest, sai enne lumesadu ilmaeelise, oli heas vormis ja lõpetas hõbemedaliga! Selle loo kirjutajale jääb elu lõpuni praegustest mass-startidest ja sprindirüselustest klass kaunima ehk pärissuusatamisena meelde telepilt metsa vahel võimsalt oma tempot kruvinud Veerpalust.
Seda aastat tuleb meenutada seoses teisegi meie praeguse olümplasega. Nimelt pani toona juba pikalt Otepääl elanud, kuid ikka pärnakaks jäänud Veerpalu välja väikese stipendiumi kunagise kodukandi andekamale noorsuusatajale. Ja selle sai nüüd Vancouveris startiv Kein Einaste! Andruse valik oli täpne.
2001. aastal võitis Veerpalu 30 kilomeetri distantsil esimese maailmameistrikulla, aasta hiljem tuli Salt Lake Citys 15 kilomeetri klassikas olümpiavõitjaks ja 50 kilomeetri distantsil hõbedale.
Ja jälle peame nimetama Kein Einastet. Veerpalu esimene treener Johannes Toim ütles Salt Lake City võidupeol, et tal on üks tulevane olümpiavõitja veel. Ning näitas sõrmega Einastele.
Olümpiavõitu kordas Veerpalu 2006. aastal Torinos, seega peale tema keegi meeste 15 kilomeetri klassikadistantsil olümpiavõitu saanud ei olegi. Võitnud mullu Liberecis oma teise maailmameistrikulla, tõestas Veerpalu, et on sel võistlusmaal läbi ajaloo teenekaim mees.
Vancouveris ootab Veerpalut 50 kilomeetri ühisstardist klassikamaraton. Mass-start sobib pigem tuules loksuvatele ja lõpus sööstvatele meestele kui raskeid tõuse ja pikalt tapvat tempot armastavale Veerpalule, kuid tema ja Alaveri tarkus ning kõigi asjaolude sel päeval Eesti mehe kasuks seismine võivad imet teha.
Veerpalu otsustab, kas sõita olümpialinna 18. veebruaril ja osaleda seal teatesõiduski või harjutada Otepääl, sõita olümpia 50 km eelprooviks 21. veebruaril Tartu maratoni ja lennata Vancouverisse alles 25. veebruaril.
Einaste võib võtta musta hobuse rolli
Pärnumaa teise olümplase Kein Einaste auhinnakontos pole enamat kolmest Eesti sprindimeistri kullast, ühest hõbedast Skandinaavia karikavõistluste etapil ja tänavustest seitsmendast ja 13. kohast MK-etappidel. Aga tema areng läheb tõusujoones, Vancouveri klassikasprindi rajad peaksid Mati Alaveri hinnangul talle väga sobima. Sprindis võib teatavasti juhtuda mida iganes. Einaste on võimas, tehniliselt hea, sprinterile vajalikult nahaalne.
Kui Kristina Šmigun-Vähilt oodatakse olümpiamedalit, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae on võimelised osalema kõrgete kohtade jagamisel, siis Aivar Rehemaal, sprinteritel Einastel, Peeter Kümmelil ja Anti Saarepuul ning laskesuusatajatel Roland Lesingul, Martten Kaldveel ja Eveli Sauel on Eesti ülejäänud olümpiakoondisest erinevalt kusagil tagataskus lotopilet, mis võib Vancouveri loosirattas võita. Ootame, loodame.