See pealkirjas toodud sentents ehib Lübecki linnaväravat ja tähendab: üksmeel kodus, rahu väljaspool seda. Keskaegne ütlemine sobib hästi nüüdisaegse välispoliitika orientiirikski.
Urmas Paet: Concordia domi – foris pax
Missugused on Eesti välispoliitika olulisemad arengusuunad? Esimest korda osaleme NATO strateegilise kontseptsiooni väljatöötamises, see tuleb arutuse alla tänavu kevadel Eestis NATO välisministrite kohtumisel. Majanduse vallas oleme langetanud kaalukaid otsuseid, mis on toonud liitumise eurotsooniga käeulatusse. Samuti seisame 30 majanduslikult samamoodi mõtlevat riiki koondava majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni ehk OECDga liitumise lävel.
Kevadel sai idapartnerlus Euroopa Liidu ametlikuks poliitikaks ning Tallinnas on kavas rajada idapartnerluse koolituskeskus. Rootsi edukal juhtimisel leidis sügisel heakskiidu ELi Läänemere strateegia, kus Eesti juhib siseturu valdkonda. 1. detsembril jõustus Lissaboni lepe, mille elluviimine, sealhulgas Euroopa ühise välisteenistuse loomine on meiegi kätes.
Läinud aastal oli arvukalt arutelusid Euroopa julgeolekuarhitektuuri üle. Eesti on veendunud, et tänapäeva julgeolekuohtudega toimetulek ei nõua uusi leppeid, vaid senisest rohkem poliitilist tahet. Ratta leiutamise asemel peame efektiivselt kasutama olemasolevaid julgeolekumeetmeid ja kinni pidama rahvusvahelistest kohustustest. See kehtib ühtviisi nii uute kui konventsionaalsete ohtude puhul.
Sellest, et 21. sajandi esimese kümnendi lõpus peame jätkuvalt arvestama konventsionaalsete ohtudega, kõnelevad kas või mullu meie vahetus naabruses Venemaa poolt korraldatud suurõppused ”Laadoga“ ja ”Zapad“, rääkimata 2008. aasta augustikonfliktist.
Kui rääkida ELi naabruspoliitikast, on Eesti veendunud, et idapartnerite ja ELi teineteisele lähenemisele aitab oluliselt kaasa viisavabaduse sõlmimine. Seda juhul, kui kõik vajalikud eeltingimused on täidetud. Ukraina, Moldova ja Gruusia on juba ühepoolselt kaotanud kõikide ELi riikide kodanike viisakohustuse. Toetame viisadialoogi jätkamist Ukrainaga ja selle alustamist Moldovaga, samuti viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingute kiiret allkirjastamist Gruusiaga. Teeme endast oleneva, et käesoleval poolaastal jõutaks kokkuleppele assotsieerumislepingute läbirääkimiste mandaatide suhtes kolme Lõuna-Kaukaasia riigiga.
Vahetult enne jõule esitas Eesti ametliku sooviavalduse saada ELi õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna IT-süsteemide agentuuri asukohamaaks. Siin pole vähe tähtis asjaolu, et EL on 2003. aastal välja käinud veksli, mille kohaselt eelistatakse uute agentuuride asukohana uusi liikmesriike. Samal ajal on Prantsusmaa esitanud finantsargumente töö arendamiseks senises serverite asukohas Strasbourgis. Ootame Hispaania eesistumisperioodil sisukat arutelu, mis viiks lõpliku otsuse langetamiseni ja agentuuri töö käivitamiseni juba 2012. aastal.
Eesti on teinud aastaid järjepidevat tööd, liitumaks euro ja OECDga. Praegu on mõlemad meie haardeulatuses. Meie pingutused Maastrichti kriteeriumide täitmisel on olnud edukad. Eestil on see õnnestunud ainsa tuleval aastal eurotsooniga liitumist püüdleva riigina, seda majanduslanguse kiuste.
Euroopa Komisjoni eelmine rahandusvolinik Joaquin Almunia on hinnanud Eesti võimalusi eurotsooniga liituda järgmiselt: ”Kui kõik läheb hästi, siis juunis 2010 võime anda rohelise tule eurotsooni 17. liikmele.“ Sama on kinnitanud vastne volinik Olli Rehn ning paljud rahandus- ja majanduseksperdid.
Oleme ligi kolm aastat liikunud OECD kursil. Eesti ei astu OECDsse ainult selleks, et teistelt õppida, vaid sellekski, et oma kogemust jagada. Loodame liitumislepingu OECDga allkirjastada tänavu kevadel ja ilmselt saab meie ühinemine ametlikult teoks sügisel.
Maailmamajanduses toimunud muutusi silmas pidades oleme asunud võimaluste piires ümber korraldama oma välisesinduste võrku. Eesti aktiivsuse kasvust Aasia ja Lähis-Ida suunal kõnelevad meie esimeste välisesinduste avamised sealses piirkonnas: nii mullu Iisraelis kui peagi Egiptuses. Kevadel on kavas avada Shanghais Eesti konsulaat ja nimetada ametisse Hongkongi aukonsul.
Tänavune aasta kulgeb kahtlemata suurte ootuste ja ettevalmistuste tähe all. NATO strateegilise kontseptsiooni kujundamine, NATO välisministrite kohtumise korraldamine, ELi välisteenistuse moodustamine, Läänemere strateegia rakendamine, euroga ühinemise kriteeriumide täitmine, OECDga liitumine, välisesinduste ja aukonsulite võrgu laiendamine - kõik see asetab meie välispoliitikale suure vastutuse ja toob palju kohustusi, kuid ühtlasi avardab tunduvalt võimalusi.