Vanalinn tukub talveunes

Rüütli tänaval on potentsiaali muutuda õdusaks jalutusrajooniks nii turistidele kui pärnakatele. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Pärnu vanalinn mõjub uinuva kaunitarina, kes ootab masu lõppu, riskivalmis äripidajaid ja lennukaid mõtteid, et ükskord taas täies ilus särada.

Praegu kohtab Rüütli tänaval jalutaja palju tühjalt seisvaid kaupluseruume, räämas tagahoove, inetuid poesilte ja aegunud reklaame. Ometi tunglesid möödunud suvel vanalinnas sajad turistid ning tänavu suvel on senisest tunduvalt rohkem külalisi oodata rahvusvahelistele hansapäevadele. Kas ajalooline linnasüda suudab veel konkureerida kaubamajade juurde tekkinud tõmbekeskustega ja mida annaks teha, et vanalinn taas ärkaks?

Püüdsime neile küsimustele vastuseid leida, jalutades südalinnas linnakunstnik Janno Poopuuga.

Segane sildimajandus

Äripäeva hommikul pole Rüütli tänaval peale mõne töölekiirustaja kedagi: ei ostlejaid, turiste ega muidu jalutajaid. Kauplusigi on Rüütli tänaval eelmise suvega võrreldes vähem: kinni on kogu kunagine Kungla kaubamaja, mitme äri uksel teatab silt kolimisest kaubakeskusesse.

Kahjuks on paljud poed jätnud pärast kolimist või tegevuse lõpetamist vaateakendele oma reklaamid, mis nukralt pleekides vanu aegu meenutavad. "Loomulikult peaksid lahkujad oma reklaamid kaasa võtma," nendib Poopuu. "Juhtub sedagi, et vanad sildid leiavad kasutust uute omanike poolt, aga kui firma on tegevuse lõpetanud, pole kelleltki vaateakende puhastamist ega siltide kõrvaldamist nõuda."

Rüütli 24 aknal moodustab huvitava koosluse eelmiste rentnike silt "Linna King" koos uute kauplejate nimetahvliga "Käsitöö ja Loodusravi". Kõnealuse äri uksest vaatab välja kohmetult naeratav müüja, kes palub sassis sildimajandust vabandada: pood avati vaid mõni päev tagasi ja pakasega ei saadud vanu reklaame akendelt kätte.

Linnakunstnikult saab noomida teine poepidaja, kes parasjagu sätib tänavale välireklaami.

Poopuu arvates on reklaam liiga suur ja selle teostus jätab soovida, pealegi paikneb linnamaal vastava loata. "Ei saa seda seina äärde majale kuuluvale maale sättida, paksud hanged on ees ja ma ei jõua rookida, käsi on haige," selgitab naine süüdlaslikult. Lisades, et muidugi on reklaam ajutine lahendus.

Positiivne näitena nimetab Poopuu Victoria hotelli, mille peaukse kohal ripub sepistatud ja värvitud korralik silt. "On arvestatud hoone stiili, kvaliteetne teostus ja sobivad värvid," kiidab kunstnik.

Igaüks on ise ilutegija

Poopuu tunnistab, et linnaametnikul puudub kehtiva reklaamiseaduse valguses volitus nõuda kaupluseomanikelt vaateakende ja ärisiltide kooskõlastamist. Linna asi on korraldada üksnes välireklaame. A4-paberile kõverike tähtedega maalitud sildid ja kunstlilled vaateaknal segiläbi kõikvõimaliku poes müüdava kraamiga on vaid poepidaja enda asi.

"Ükski seadus ei reguleeri, kuidas kaupleja end eksponeerib," tõdeb Poopuu. "Ja kas kõik peabki olema raamidesse surutud? Kujundades poed ühe maitse järgi, muutuks pilt ehk igavakski."

Välireklaamide puhul kehtib põhimõte, et kes on pinna linnalt rentinud, võib seal reklaamida mida iganes, peaasi, et raha makstud. Nii kutsub Rüütli tänava kohal reklaam kuulama "Memory" kontserti, mis sellest, et üritus toimus Pärnus mitu nädalat tagasi.

Tasuta reklaampinnana on kasutusel Rüütli 16 puituksed, millel tihedalt eri räbaldumisastmes flaiereid. Linnakunstniku sõnutsi on need reklaamid omavolilised, kuid kleepijaid leida olevat pea võimatu, kui just 24tunnist valvet välja ei panda. "Reklaamitava ürituse korraldajad on teada, aga kõik eitavad reklaamide kleepimist," mainib Poopuu. "Efektiivsem on töötute abiga pinnad puhtaks teha."

Tondilossid ja postkaardimajad

Kuninga tänaval riivab silma mitu tühja lagunevat maja. Linnavalitsusel on õigus teha majaomanikele ettekirjutusi fassaadide korrastamise suhtes, aga majandussurutise ajal ei saa inimesi vägisi sundida seda tegema.

Mõne hoone fassaad on kirevate siltidega üle koormatud. "Mitme rentnikuga majas püüab igaüks oma eripära rõhutada, mis iseenesest pole halb, aga nad võiksid asuda sama reklaamikandja küljes või samal kõrgusjoonel," nuriseb kunstnik.

Seevastu Kuninga tänava teises otsas püüavad pilku kenasti renoveeritud rõõmsavärvilised majad. "Neid pildistatakse palju postkaartide jaoks, ilus vaade," on Poopuu rahul.

Linnakunstniku ülesanne on hoonete värvilahenduste kooskõlastaminegi. "Enamasti püütakse vanalinna fassaadid värvida algkoloriidist lähtuvalt," räägib kunstnik. "Näiteks Tallinna värav värvitakse remondi käigus roosaks. Samal ajal võib majade renoveerimisel olla teistsuguseid lahendusi, kas või Nikolai 9, mis sai täiesti uudse välimuse ja mõjub väga hästi."

Ideaalpilt suvituslinnast

Pärnu vanalinnast puuduvad õdusad korrastatud sisehoovid, mis meelitaksid jalutajaid võluvate kohvikute ja müügikohtadega.

"See on omaette teema, kuidas elu vanalinna tagasi tuua," tunnistab Poopuu. "Praegu on tõmbekeskuseks kujunenud Port Arturite piirkond, aga kui tahame, et rahvas vanalinna tuleks, nõuab see enam planeerimist, koostööd majaomanike ja poodnikega. Eks meil kõigil ole silme ees pilt, missugune võiks vanalinn ideaalpildis välja näha: butiigid, väikesed galeriid, korras fassaadid, lilled terrassidel, kaunid välikohvikud ja romantilised sisehoovid."

Kahjuks ei saa keegi sundida sobivaid rentnikke vanalinna asuma ega majaomanikke üürnikele õiglaste hindadega ruume pakkuma. Linnal puuduvad võimalused valida vanalinna stiiliga passivaid ettevõtjaid ehk teoreetiliselt saaks Rüütli tänaval kauplemise loa traktorivaruosade pood või pornokinogi.  

Mais korraldab Eesti arhitektuurikeskus koos planeerimisosakonnaga linnafoorumi, kus on kavas tõstatada küsimus, kuidas senisest paremini ühendada vanalinna ja uut linnasüdant, mis jääb Pikast tänavast jõe poole. Iga linnafoorum tegeleb linnas konkreetse teatud arengujärgus paiga või probleemiga, eesmärk on luua diskussioon kohaga seotud huvigruppide vahel. Samuti on planeerimisosakonnal kavas algatada arutelu Port Artur 2 juures asuva Aia tänava pikenduse ja sellega külgneva maa-ala tuleviku üle.

Poopuu arvates võiks sinna rajada näiteks multifunktsionaalse kunstihoone, millest Pärnus on kaua juttu olnud.

Linnakunstnik tunnistab, et hansapäevade lähenedes tuleb ilmselt äriomanikega rohkem koostööd teha, andes soovitusi poodide kena väljanägemise huvides. "Aktiivsust võiksid üles näidata vanalinna elanikud ja kaupmehed, kellele oma kodu ümbruse tulevik korda läheb," ärgitab Poo-puu. "Positiivseid näiteid on vanalinnas ju küll ja nende eeskujul saaks koostööd tehes linna veel ilusamaks muuta."