Kingituse võib istutada aeda

Lillekeskuse juhataja Maire Saksa sõnutsi jagub õige hoolduse korral asalea õiteilu vähemalt kuuks. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Sõbrapäevaga algab kevadiste pidupäevade aeg, kui tavaks palju lilli kinkida, juba täituvadki lillepoed kevadlilledega.

Kuidas hoolitseda potis kasvavate tulpide, nartsisside ja ülejäänud kevadiste õitsejate eest nii, et neist jaguks rõõmu kauemaks kui lõikelilledest? Seda ju potilille kinkija soovib.

Esiteks tasub meeles pidada, et mida soojemasse kohta toas lillepott panna, seda lühemat aega õiteilu nautida saab, rääkis Pärnu Lillekeskuse juhataja Maire Saks.  

Sibullilled palju kastmist ei taha, sest sibul on mullast juba toitained kätte saanud. "Kindlasti ei taha nad ülekastmist," selgitas Saks. "Ka siis, kui sibullilled on lõikelillena vaasis, tahavad nad vähe vett."

Tihti tekib tihedalt sibulaid täis tipitud imepisikest potti nähes inimestel soov lilled kiiresti ümber istutada. Seda ei tohi teha, pealegi pole muretsemiseks põhjust, kuna sibul on õitsemiseks vajalikke toitaineid tulvil.

Aknalaualt peenrasse

Kui kevadlill on ära õitsenud, ei maksa seda minema visata, sest tulbid, nartsissid, hüatsindid, krookused ja priimulad võib hiljem aeda istutada, priimulad kevadel, sibullilled sügisel.

Närtsinud õitega koos ei tohi lõigata lehti, vaid tuleb oodata, kuni lehed ise närtsivad, kuna sibul kogub lehtedest järgmiseks õitsemiskorraks toitu. Seejärel saab sibulad panna jahedasse kuiva kohta sügisest mahapanekuaega ootama. Meie poodides müüdavad sibullilled on enamasti pärit Hollandist ja sobivad siinses kliimas kasvatamiseks, neid pole talveks vaja isegi kinni katta.

Viimastel aastatel on suurmoeks kujunenud orhideede kinkimine. Kui säärane lill  kingiks saadud, tasub see sättida valgusküllasesse kohta, kuid suvel aknalaualt otsese päikesevalguse käest siiski ära tõsta. Ümber võib lille istutada alles siis, kui õitsemine läbi, seni tahab taim kindlasti väetist.

Alpikann taas ausse

Vahepeal nõukogudeaegse igandina põlu all olnud alpikann on taas lemmikkingituste ritta tõusmas. "Vahepeal kardeti, et see on matuselill, aga nüüd viiakse jälle tihti sünnipäevaks alpikann," rääkis Saks. "Tippfloristidki on seda oma töödes kasutama hakanud."

Alpikann eelistab jahedamat kasvukohta, tahab alt kastmist ja eelistab vihmavett.

Kui aga soov erksavärviline asalea kingiks viia, tasub arvestada, et laisale omanikule see ei sobi, kuna sellele taimele ei meeldi sugugi kraanivesi. "Praegu on hea kasta asalead lumest sulatatud veega, muul ajal vihmaveega," õpetas Saks. "Kastma peab asalead kindlasti alt ja tuleb jälgida, et õitsemise ajal oleks mullapind alati niiske. Samuti on vaja õitsemise ajal väetada."

Lillekimbus on sageli mõni õnnebambuse oksake. Niipea kui bambuseoksale on juured alla tulnud, võib selle istutada happelisse mulda.  

Jõuluajast seisab praegu ilmselt paljudes kodudes laual tilluke küpress. Seda tasub mõõdukalt kasta ja kohe, kui lumi läinud ja maa sulanud, aeda istutada.

"Inimesed mõtlevad, et küpressid on lõunamaa taimed ega ela Eesti talve üle. Tegelikult kohanevad nad siinse kliimaga kiiresti ja hukutavaks võib saada hoopis varakevadine ere päike," selgitas Saks.