Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Saarde kihelkond oli Pärnumaa suurim, aga hõreda asustusega

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Saarde Katariina kirik ehitati 1858-59 kohale, kus varem asus 1684. aastal valminud pühakoda, mis ehitati pärast Jäärja kirikuhoone lagunemist. Jäärja kiriku pikka peenikest torni olla kiviga visanud Kikeperas elanud kurat, kuid polnud tabanud ja kivi maandunud kohta, kus nüüd seisab Saarde kirik. | FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Saarde kirikukihelkond moodustati 16. sajandi keskpaiku või veel varem, seega on see vähemalt sadakond aastat vanem kui ajalooline Pärnumaa, mis loodi kihelkondi hõlmava haldusüksusena 17. sajandil.



Enne Pärnumaaga liitmist kuulus Saardae kihelkonnast lõviosa Viljandimaa alla. Muinasaja lõpul oli hilisema Saarde kihelkonna maa-ala arvatavasti tervikuna osa Sakalast, kuid võis olla omaette muinaskihelkondki, mille baasil juba 13. Sajandil moodustati kristliku kiriku omaette haldusüksus.



Allikad selle kohta ühemõttelist vastust ei anna.



Saarde on olnud hõreda inimasustusega kihelkond, kuid pindalalt Pärnumaa suurim, võttes enda alla 20. sajandi alguseski üle 1000 ruutkilomeetri.



Tänapäeval jääb omaaegne kihelkond peaaegu tervenisti Pärnumaale, vaid mõni küla Saarde valla idaserval kuulub ajalooliselt Halliste kihelkonda.



Kihelkonna aladele on tekkinud mitu nüüdisaegset Pärnumaa valda.



Idapoolsed tihedama asustusega alad Kilingi-Nõmme ja Tihemetsa ümbruses ja hõredad


lõunapoolsed alad moodustavad Saarde valla.



Kihelkonna põhjaosast on saanud Surju vald, mis loodeosas ulatub kihelkonnast väljagi ja napsab natuke omaaegse Pärnu-Eliisabeti kihelkonna maadest. Õigusega, sest valla nimiküla asuski Pärnu kihelkonna piires.



Saarde kihelkonna edelaalad kuuluvad nüüdse Häädemeeste valla koosseisu.



Keskajal oli Saarde kihelkond veel suurem, hõlmates Jäärja mõisast lõuna poole jääva Raamatu (Ramata) mõisa ümbruse Vol- merimaal (Valmiera). Kihelkonda on jäänud Raamatu-nimeline küla.



Hilisemal ajal oli Saarde kihelkonnas üheksa mõisat.



Jäärja rüütlimõisast Saara-hofist tuleneb kihelkonna nimi, kuna kihelkonnakirik asus algul just Jäärjas. Hilisem kihelkonnakirik ehitati Kilingi mõisa maadele, mille järgi sai nime linn.



Kilingi-Nõmme kiriku ehitamisega on seotud mitu müüti. Ühe järgi ehitati kirik kohale, kuhu Vanapagan olla Jäärja kiriku torni sihtides kivi visanud. Muuhulgas saame teada, et Vanapagan elanud Kikeperas.


Tagasi üles