Voltvetis tehti ilusaid poogasid

Seelikud rahvatantsijate (vasakult) Sairi Sutti, keskel istuva õpetaja Eve Sinijärve ja Lotta-Marii Kingla seljas on ehk punasevärvilisemad, kui vanasti kanti, hall vammus Eve seljas aga olla tema sõnul just õiget värvi. Sellised peaksid olema ka poiste (vasakult) Greg Hallopi ja Marek Kartau pealisriided. Seevastu ilusad erksad suuremustrilised õlarätikud olla just Saarde rõivaste juurde kuuluvad. Pidulikel puhkudel kanti pastelde asemel kingi. "Võeti kingad kas või näppu ja pandi enne kirikut jalga, kui taheti kalleid kingi hoida või olid kingad väiksevõitu," teadis Eve. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Saarde kihelkonnast on eri teid pidi Eesti Rahva Muuseumi jõudnud 811 eset, neist 125 olid seal juba 1925. aastaks, ent suurem osa Saarde asju koguti 1959-1965.

Märkimisväärne osa on selles Eesti NSV riiklikul etnograafiamuuseumil, mis Saarde kihelkonna alalt (ja naaberkihelkondadestki) suutis 1959. aasta suvel koguda muuseumi fondidesse 444 eset.

Tekstiilide ja ehete osa pole küll nii valdav kui mõne muu kihelkonna puhul, kuid elualade kaupa on meie kogudes hästi esindatud majapidamine, elatusallikad ja tehnika.

ERMi Saarde kihelkonnast pärinevate esemete kogust on tähelepanuväärne meeste kõlavöö ehk pooga, nagu seda kohapeal nimetati.

Muuseumisse tõid selle meestevöö meditsiinitudengid V. Lindpere ja J. Kord 1911. aastal, ostes selle eelmise omaniku käest 20 kopika eest Häädemeeste kihelkonnast Treimani külast.

Tegemist on 19. sajandi viimastel aastatel Voltvetis kodustes oludes kõladega kootud vööga, mida omal ajal "vammuste pääl kantud".  

Kõladeks kutsume vööl kaht umbes 25 ruutsentimeetri suurust õhukest neljakandilist puitplaati, mille nurkades on väiksed augud. Aukudest käisid läbi villased lõimelõngad ja nende vahelt omakorda pisteti läbi linane koelõng, mis vöömõõgaga kinni löödi. Vöö on erksavärviline, "sõradega kiri" kaunistuseks peal.

Fotosid on Saarde kihelkonnast ERMi kogunenud umbes 3000, sealhulgas üsna palju 20. sajandi esimesest poolest, tsaariajastki.

Juures olev foto, mis kujutab Peet ja Reet Johansoni Kilingi-Nõmmelt, on tehtud 20. sajandi algul.

Jaak Kask Märjamaa kihelkonna Orgita külast kinkis selle muuseumile 1913. aastal. Kinkija seos Peedu ja Reedaga on jäänud selguseta.

Samuti on Saardest ekspeditsioonidega kogutud arvukalt etnograafilisi jooniseid, peamiselt ehitiste ja tööriistade kohta. Kogumisretkedel käinute päevikud on samuti tallel.

ERMi kogus on hulk korrespondentide vastuseid - Saarde kihelkonna inimeste koostatud eri pikkusega temaatilisi kirjatöid, mis meile on laekunud vastusena muuseumi levitatud küsitluskavadele. Suur osa kaastööst pärineb maailmasõdade vahelisest perioodist.

Kokkuvõttes võib öelda, et Saarde kihelkond on ERMis esindatud üpris kenasti ehk üle keskmise, ja neil, kes selle maanurga vastu huvi tunnevad, on meil tegemist küllaga.