/nginx/o/2015/12/30/4840241t1h55b9.jpg)
/nginx/o/2010/02/16/313616t1h0274.jpg)
Olgu selle ala nimi mogul, küngaslaskumine või põntsutamine, aga Kanadale tõi see kodus peetud olümpiate esimese kulla. Alexandre Bilodeau on hoobilt rahvuskangelane.
Kanada pidutses esimest kulda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käisin pühapäeva õhtul vaatamas, kuidas rahvas seda kulda pühitseb. Möllas ikka üsna võimsalt, nii organiseeritult kui omaalgatuslikult. Pigem lõunamaalasliku temperamendi kui põhjamaalasliku (peame ju Kanadat külmaks ja kargeks põhjamaaks, kuigi Vancouver asub kusagil Pariisi joonel ...) temperamendiga.
Linn oli hilisõhtul rahvast paksult täis. Olümpiapargi all liuväljal tiirlesid uisutajad, nende peade kohal etendati võimsat tule-, valguse ja muusika-
show
'd. Laserikiired sähvisid, saluudid lendasid taevasse, aeg-ajalt viskusid kusagilt üles elava tule kaugelgi sooja andvad pahvakud, trosse pidi lendasid üle rahvamassi lumelaudurid, mäesuusatajad ja hokimängijad, kõike saatis muusika ja rahva vaimustuskisa.
Ilm oli kuiv ja ligi kümme kraadi soe, seepärast oli tuldud tervete perede, ka päris pisikeste lastega. Noored möllasid muidugi omamoodi, karates ringi Kanada lippu mähituna ja röökides täiest kõrist. Palju politseinikke, ei ühtki purjus inimest ... Mis veel silma torkas – kõige kõvemad Kanada võidu puhul pidutsejad tundusid olevat sünnipäraselt või vähemalt päritolult mitte kohalikud. Musta rahvast Vancouveris peaaegu ei ole, aga kollast on peale Hongkongi Hiina alla minekut Kanadasse kolinud palju, ja nemad olid oma uue kodumaa esimese võidu üle ülevoolavalt õnnelikud.