Juozas Bernatonis: Balti riigid vajavad ühist infokanalit

Leedu Vabariigi suursaadik Eestis Juozas Bernatonis. Foto: Ants Liigus

Pärnus toimuva Leedu nädala avaüritusel Victoria hotelli Café Grandis osales Leedu Vabariigi suursaadik Eestis Juozas Bernatonis.

Härra suursaadik, öelge hakatuseks mõni sõna enda kohta. Millisest Leedu osast olete pärit ja millega tegelesite enne diplomaatilisele tööle asumist?

Sündinud olen Kaunases, suurema osa elust tegelnud poliitikaga ja Eesti on minu esimene diplomaatiline lähetus. Enne seda olin kolm koosseisu seimi liige, kaks aastat siseminister, president Brazauskase nõunik, kahe peaministri nõunik ja seejärel avaldasin soovi panna ennast proovile diplomaatilisel tööl. Olen kogu aeg oma tööala veidi muutnud. Lõpetasin polütehnilise instituudi, töötasin insenerina, siis õppisin filosoofiat, lõpetasin õigusteaduskonna. Mulle meeldib vaheldus.

Kuidas iseloomustaksite Balti riikide tavapäraselt häid suhteid? Mis võiks praegu olla esiplaanil?

Suhted ja koostöö väga erinevates valdkondades on tõesti suurepärased, meil pole omavahelisi probleeme, mis võiksid olla naabritel. Oleme lähedased, kuid mitte naabrid.

Rahvusvahelistes suhtes on Eesti Leedu strateegiline partner nagu Lätigi. Pärast Dalia Grybauskaite Leedu presidendiks valimist on vektor selgelt suunatud põhja poole, et Balti riigid teeksid senisest veel tihedamat koostööd Põhjamaadega, meil on palju ühiseid probleeme ja saavutusi.

Konkreetselt pean silmas energeetikajulgeoleku probleemide lahendamist Leedu-Rootsi ja Leedu-Poola suunal ning tuumaelektrijaama temaatikat. Kõik võtab aega, kuid asja saab. Oluline on meie ühise energiaturu loomine.

Missugune on Leedu arengu prognoos selleks aastaks?

Möödunud aastal prognoositi tänavuseks väga rasket aastat, kuid esimesed poolteist kuud on näidanud, et ennustus oli liiga pessimistlik. Sisemajanduse kogutoodangu langus on peatunud, tööstus elavneb ja järgmisel aastal oodatakse 1,5protsendist majanduskasvu. Jalad on põhjas ja hakkame tasapisi tõusma.

Poliitilised ja majandusuudised Leedust, Lätist ja Eestist liiguvad praegu Balti riikide vahel tänu uudisteagentuurile BNS. Ometi pean tõdema, et muust elust Leedus on ettekujutus tagasihoidlik, näiteks kultuurielust, uutest filmidest, igapäevasest eluolust, kas või sellest, mis kui palju Leedus poes maksab. Kuidas mitmekesistada ühekülgset uudistevoogu, mis tuleb näiteks Leedu kohta?

Selleteemaline arutelu toimus meie riikide peaministrite viimatisel kohtumisel. Siis räägiti, et on vaja luua ühine infosüsteem, telekanal, et teavet oleks rohkem.

Info ebapiisavust tunnetavad riigijuhid, kuid raske majanduslik olukord on otsustamise mõnevõrra edasi lükanud, sest see nõuab kulutusi.

Olen nõus, et vajame teatud ühisprogramme, senisest elavamat turismi meie riikide vahel.

Kas teil on Eestis välja kujunenud mõni lemmikkoht, kus püüate tihti käia?

Pärast kõrgkooli olin Pärnus keemiapolgus sõjaväelaagris kolm kuud, kuid linna ei näinud. Olen Eestis palju käinud-näinud, abikaasaga meeldib jalutada Kadriorus. Suvel oleme sageli põhjarannikul, Eestil on pikk rannajoon, palju saari.

Kui minu teenistus siin lõpeb, tahaksin osta loodusmaali, millel on meri ja kivid. See on eksootika, meil meres kive ei ole.