Stockholmi Eesti majas avati 4. veebruaril näitus “Pärnu - kindluslinnast kuurordiks”, mis jutustab loo Pärnu kuurordi kujunemisest, arengust ja tähenduste teisenemisest.
Kuurordi ajaloo näitus reklaamib Pärnut Rootsis
17. veebruar 2010, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitus kajastab Pärnu kujunemist suletud kindluslinnast avatud ja populaarseks kuurortlinnaks. Väljapaneku kuraator ja koostaja on Tiit Kask, kujundaja-kunstnik Ene Tapfer. Stockholmis aitas näitust korraldada sealne Eesti instituut.
Palju reisinud väljapanek
Kuraator Kask meenutas, et näitus pandi esmalt kokku 2006. aastal Euroopa Liidu rahastatud Soome-Eesti ühisprojekti raames, mille osa oli Soome ja Eesti kuurortide kultuurilooline võrdlev analüüs. Nii sai Pärnu kuurordi lugu esimest korda näituse formaadi. “Põhimõtteliselt oli see uurimisülesande visuaalne raport, väga tekstitihe ja raskesti jälgitav,” seletas Kask. “Paar aastat täitis see näitus kuurordi ülevaate missiooni. Pärnu kuurordi 170. aastapäevaks sai seda täiendatud, tekstid tõlgitud inglise keelde ja lühendatud, atraktiivset pildimaterjali juurde pandud.”
Niisugusel kujul ringles näitus 2008. aastal Kuressaares, Haapsalus, Tartus, Tallinnas ja tegi isegi põike Prantsusmaale Pärnu kolledži, Pärnu linna ja välisministeeriumi ühisprojekti raames.
2009. aasta maist septembrini oli näitus Pärnu kuurordi ajaloost koos rootsikeelsete tutvustavate tekstidega välja sõpruslinnas Södertäljes ja septembrist novembrini järgmises sõpruslinnas Oskarshamnis. Stockholmi Eesti majas on näitus avatud Eesti Vabariigi aastapäevani.
Kase sõnutsi käivad praegu läbirääkimised näituse viimise üle Göteborgi ja Põhja-Rootsi turismipiirkonda, kus teatud maa-alal on eri riike tutvustavad majad ning Eesti majja sobiks väljapanek Pärnu kohta hästi.
“Stockholmis võtsid eestlaskonna esindajad näituse avamisel tutvustava loengu väga hästi vastu,” rääkis Kask oma muljetest. “Seal on palju vanemat eestlaste põlvkonda, kes 1930. aastaid Pärnu kuurordis väga hästi mäletab. Tekkis elav diskussioon ja mul on suur huvi sinna tagasi minna, sest nendelt 90aastastelt vanaprouadelt, kes Pärnu kuurordi eluolu kohati detailideni mäletavad, saaks väga palju huvitavaid lugusid. Tahaksin saada Eesti instituudi Rootsi esinduse kaudu kontakte, et inimesed tooksid instituuti oma trükiseid ja perealbumist fotosid. Nõnda saaks teha digitaalseid koopiaid ja luua teistele huvilistelegi kättesaadava kogu.”
Esimesed kogemused, kuidas vanadele palju eksponeeritud fotodele inimeste mälestuste toel lisandub emotsionaalne ja haarav lugu, on juba olemas. Nii areneb näitus pidevalt ja aimamatult edasi, pakkudes asjaosalistele loomingulist põnevust. Raamitud näituseplakatitelt saab teada, kuidas viimase 170 aastaga on Pärnu tänu kuurordile muutunud ja millised aktsendid tulid selle aja jooksul linnaruumi.
Suvitajate saabudes muutus pärnakate eluolugi, ehkki nad kõik otseselt supelsakstega kokku ei puutunud: Peterburist ja Moskvast saabunud rikkam seltskond tõi meie provintsilinna velodroomi, tenniseväljaku, suurlinna hoiakud-moed. “Esimese maailmasõja eelsed kümnendid olid Pärnule kuurortlinnana väga intensiivse arengu periood,” ütles Kask.
Missioon on tekitada huvi
Peale plakatite kujul eksponeeritud ajaloolise ainese on näitusel Pärnus praegu tegutsevate taastusravikeskuste rootsi- ja ingliskeelsed materjalid. Kask loodab, et nii saab Pärnu järjepidevaid suvitusvõimalusi propageerida. See on väljapaneku üks olulisemaid missioone.
“Mulle tundub, et usaldust Pärnu kui kuurortlinna ja Eesti kui turismimaa vastu saabki kõige paremini võita tänu eestlastele, kes Rootsis elavad,” arvas Kask. “Osal eestlastest, kellega Stockholmis kohtusin, on Pärnus väike suvekorter, nemad veedavad Eestis kõik suvekuud.”