Kolmapäeva märksõna oli “kukkumine”

Kiirlaskumise üks kullapretendente rootslanna Anja Pärson kaotas sadakond meetrit enne finišijoonit trampliinilt õhku tõustes kontrolli olukorra üle. Foto: Reuters / Scanpix

Kolmapäeval, kui kurvastasime omakandimehe Kein Einaste kukkumise üle, olid libedusega hädas teisedki olümplased, ja hoopis teisel alal.

Einaste läks Vancouveri olümpia starti päris kenade Kuusamo MK-etapi 13. ja Otepää MK-etapi seitsmenda koha toidetud lootustega, kuid lendas Whistleri 1,6 kilomeetri pikkuse klassikasprindiraja viimasel tõsisemal laskumisel külili, ja sinna need lootused jäidki. Tuli 62 mehe seas 59. koht, taga vaid inglane, lõuna-aafriklane ja lätlane.

Majdici kangelastegu lummas publikut

Kolmapäev oli nii Vancouveris kui ülal mägedes Whistleris päikseline. See tähendas, et kõvaks pressitud rada sulas kiiresti pealt jäiseks-libedaks. Väiksematest tegijatest ja nende kukkumistest pole mõtet kirjutada, aga sprindivõistluse favoriidi sloveen Petra Majdici võistluseelne ränk kukkumine oli sündmus.

Ometi tuli väidetavalt potisinise küljega Majdic starti, sai ajasõidust 19ndana edasi veerandfinaali, sealt poolfinaali, poolfinaalist ajaga ehk lucky loser'ina finaali ja venitas seal Marit Björgeni ning Justyna Kowalczyku järel välja pronksmedali. Mis oli tema ambitsioone arvestades muidugi vähe, aga päeva sündmusi arvestades hea saavutus, ja Majdic oli medali üle väga rõõmus. Seda enam, et staadioni diktor serveeris seda kui Sloveenia ajaloo esimest taliolümpia medalit.

Palju oli jõhkraid kukkumisi kolmapäeval naiste kiirlaskumises. Rajalt lendas koguni niisugune tuus nagu rootslanna Anja Pärson, ja liider ning lõpuks võitnud ameeriklanna Lindsay Vonn hoidis konkurentide sõite ning kukkumisi jälgides kahe käega peast kinni.

Aga kukkumised olid tõesti julmad. Üks naine jäi kukkumise järel ilma ühest, siis teisest suusast, libises rada mööda allapoole, tõusis ühelt künkalt uuesti õhku ja möödus napilt mingist ohtlikust sambast või postist, enne kui pidama sai. Teine sooritas arvata 80meetrise õhulennu ja käis siis käkaskaela.

Eestlastele oli muidugi südamelähedasim omade esinemine. Kukkumisega oli seotud juba Eesti naissprinterite esinemine – Majdic pidi startima kohe alguses, jättis koha tühjaks, lasti starti hiljem, ...ja võttis 31. koha saanud Kaija Udraselt viimase veerandfinaalikoha.

Kahe aasta töö läks hetkega luhta

Kein Einaste oli äpardunud ajasõidult tulles silmanähtavalt masendunud.

“Kahe aasta töö läks hetkega tühja,” ütles ta. “Seisund oli hea, rada just mulle sobiv, olukord soosis mind igati, aga läks väga õnnetult,” rääkis suusataja. “Soojendusel sain rada proovida, aga siis ju täiega ei pane, sahka lastes võistlusmääret alt ära ei kuluta. Äkki oli jäisel laskumisel jalg alt ära ja mina 50 meetrit eemal pikali.”

Einaste ironiseeris, et ju oli siis suusk tema jaoks liiga hea ja rada tema jaoks liiga kiire ning hea.

“Mis teha, osavam võidab sel alal,” ütles Einaste. “Mees mehe vastu võistluses on muidugi ka õnnel suur osa.”

Vancouveri ajaarvamise järgi neljapäeval alustas Einaste juba kojulendu.