Hanno Pevkur: Mida on töötuse leevendamiseks tehtud?

Hanno Pevkuri sõnul on täna saavutatud kokkulepe suur samm edasi. Foto: Peeter Langovits

Töö kaotamine on inimestele suur ja valus elumuutus. Igakuise töötasu äralangemine on perele tõsiseim probleem. Eesti edukas areng viimastel aastatel enne kriisi tähendab seda, et võrreldes kümne aasta taguse majanduskriisiga, suudab Eesti praegu oma töötuid märksa tõhusamalt toetada.

Valitsus kinnitas 2010. aasta riigieelarvega läbi aegade suurima panuse töötuse leevendamiseks riigis – ligikaudu neli miljardit krooni. Seda on kordades rohkem kui kunagi varem.

Töökohtade tekkele, ettevõtluse arengule ja investeeringute tulekule on oluline soodne ettevõtluskeskkond. Üks tähtsamaid tegureid majanduskliima parandamiseks on olnud ettevõtte tulumaksuvabastus ja tulumaksu langetamine. Väga tähtis roll on eelmise aasta juulist kehtima hakanud töölepingu seadusel (TLS).

See on muutnud varasemast oluliselt paindlikumaks raami, milles tööturul osalejad tegutsevad. Enne TLSi kehtimahakkamist oli kuulda hoiatushääli, et pärast 1. juulit järgneb sadu koondamisi. Seda aga ei juhtunud. Pigem on TLSist saanud vundament, millele tööandjad ja töötajad saavad rajada mõlema poole huvidele vastava töösuhte.

Töötukassa roll

Töö kaotanud inimese esmane partner peab olema töötukassa, mis inimesele tagab registreerimise kaudu ravikindlustuse, teda nõustab ja töölesaamist toetavaid teenuseid pakub.

Töötukassa on parema teenindamise eesmärgil palganud juurde klienditeenindajaid ja pikendanud vastuvõtuaega, loonud mobiilse nõustamise ja uuendanud veebiteenuseid. Töötukassale oli eelmine aasta eriline veel selle poolest, et ühinesid kaks tööturuteenuseid pakkuvat asutust ehk tööturuamet ja töötukassa.

Nüüd pakub abi avalik-õiguslik ühendasutus, mille nõukogus on esindatud kõik tööturul osalejad. See tähendab, et olulisi otsuseid võtavad vastu just need, kes kõige paremini tööturgu tunnevad. Loodud ühendasutus suudab kliente teenindada varasemast paremini ja absoluutarvudes on teenuste pakkumine kordi suurenenud.

On äärmiselt oluline, et igale töötuks registreeritule tagab riik ravikindlustuse. Eelmisel aastal kulus selleks 227,3 miljonit krooni ning sel aastal 387,3 miljonit.

Osalemine täienduskoolitustel ja ümberõppel aitab töötul või koondamisteate saanud inimesel tõsta kvalifikatsiooni ning omandada uusi teadmisi ja oskusi, et olla konkurentsivõimeline ja parandada oma väljavaateid tööd leida.

Koolituste pakkumise süsteemi muutsime varasemast tunduvalt hõlpsamaks ja lihtsustasime riigihangete korraldamist. Eelmisel aastal käivitus isikustatud koolituskaart, tänu millele saab töötu kiiresti asuda end täiendama just endale vajalikul erialal ja sobival koolitusel. Koolitusel osalevale töötule maksab riik nii stipendiumi kui sõidutoetust.

Millele keskendume?

Tähtis on hoida töö kaotanud inimest aktiivsena, et ta oleks valmis võimaluse avanedes tööle asuma. On igati mõistlik keskenduda eelkõige teenustele, mis aitavad luua reaalseid töökohti ja hoida sidet tööturuga.

Üha enam leiab kasutust tööpraktika, millel osalemine aitab töötul omandada tööoskusi. Praktika ajal makstakse talle stipendiumi. Tööandjale tähendab see, et ta saab koolitada välja endale vajaliku inimese ja talle makstakse juhendamistasu. Sellel aastal on tööpraktikat alustanud juba 725 inimest. Näiteks on tööpraktikat kolm aastat rakendanud Selver, kus eelmisel aastal oli praktikal 12 inimest.

Pikemat aega tööta olnuile on mõeldud tööharjutus. Sellel osalemine säilitab tööharjumuse ning valmisoleku tööle minna. Teenuse kasutamise eest makstakse töötule stipendiumi ja sõidutoetust.

Jätkuvalt toetatakse ettevõtluse alustamist. 2010. aastal on toetust välja antud 94 inimesele, et töötu võiks luua töökoha endale ja teistelegi. Nii ongi lisandunud 159 töökohta. Ettevõtjaks saada soovivale töötule pakutakse toetuse kõrval järelnõustamist/mentorlust. Pärnus soovitan astuda läbi kohvikust Supelsaksad Supeluse tänaval, mis on loodud just ettevõtluse alustamise toetusega.

Palgatoetusega töökoha on sel aastal saanud eilse seisuga juba 634 inimest ehk neli korda rohkem kui kogu 2009. aasta jooksul. Palgatoetuse abil saavad tööandjad täita töökohti väiksema kuluga ning mitu kuud töötu olnu saab töökoha.

Käesoleva aasta 1. jaanuarist lihtsustusid palgatoetuse saamise tingimused. Palgatoetust makstakse, kui tööle võetakse selline töötu, kes on olnud töötukassas arvel vähemalt kuus kuud ega ole tööd leidnud. Palgatoetuse tingimuste muudatus on eriti suureks abiks noortele töötutele.

Nimelt saab 16-24aastase töötu palgatoetusega tööle rakendada, kui ta on olnud töötuna arvel kolm kuud. Palgatoetust makstakse 50 protsenti töötaja palgast, kuid mitte üle töölepingu seaduse 29. paragrahvi 5. lõike alusel kehtestatud töötasu alammäära.

Kui juba mainitud palgatoetusele, tööpraktikale ja ettevõtluse alustamise toetusele lisada muud riigi meetmed, nagu avatud taotlusvoorud, tööharjutus, avalik töö, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetused, võib eeldada, et senise arengu jätkumisel leiab eri võimaluste koosmõjul riigi abil rakenduse 15 000 – 20 000 inimest.

Töötuskindlustushüvitise ja ravikindlustuse kõrval on väga tähtis roll muudel sotsiaaltoetustel. Majanduslanguse tõttu sattusid kokkuhoiusurve alla kõik riigi kulutused. Seda arvestades on äärmiselt positiivne, et suutsime säästa sotsiaalsfääri suurtest kärbetest ja säilitada kõik olulised pere- ning puuetega inimeste toetused.

Toimetulekutoetusteks on eraldatud lisaraha, selleks mõeldud summad on arvestuslikud: toetust saavad tõepoolest kõik, kes seda vajavad. Vaid paari aastaga on riigi kogupanus inimeste toimetuleku tagamiseks suurenenud pea neli korda.

Töö kaotanud lapsevanematele on paslik meenutada, et kui teil on väikseid lapsi, on teil õigus omavalitsuselt taotleda lasteaiakohatasust vabastamist. Seda tasub igal juhul teha, et lapsed lasteaiast eemale ei jääks.

Kuidas olukorda parandada?

Tähtis on töötute aina parem teenindamine, teavitamine ja suhtlemine. Töötukassa käivitab peagi tasuta töövahendusportaali amet.ee, mis kiiresti ja mugavalt aitab töötul leida informatsiooni riigi pakutavate teenuste, koolituste, hüvitiste, toetuste ning töökohtade kohta nii Eestis kui ülejäänud Euroopa riikides.

Selleks, et infot töökohtade kohta oleks avatavas portaalis üha rohkem, tuleb pingutada mitmel tasandil. Töökohtade tekkeks aitavad luua võimalusi nii majandus-, investeeringute, maksu- kui välispoliitika. Selles suhtes oleme teinud õigeid otsuseid, mida kinnitavad hiljutised riigi reitingu väljavaate tõstmised agentuuride poolt.

Meie majandus on kohanenud keerulistes oludes ja kriisi mõjudega toime tulnud. Investorite usaldus ja huvi Eesti majanduse vastu on oluliselt tõusnud. See on võtmeküsimus, et tänapäeva globaalses majanduses ellu jääda ja kasvada.

Konservatiivsest rahanduspoliitikast on saanud üks Eesti tunnusmärke. Järgime põhimõtet, mis ütleb, et heal ajal tuleb koguda reserve, et keerulisel perioodil hakkama saada. Ja me ei karda teha raskeid otsuseid, et hoida nii vajalikku tasakaalu. Need otsused, mille edasilükkamise tõttu on näiteks Kreeka praegu suures hädas, said meil õigel ajal tehtud.

Eestil on olnud läbi aegade eri sihte. Nüüdki on Eesti elanikud andnud väärika panuse, et uuest aastast saaksime kasutusele võtta euro. Euro tulek on meie majandusele ülioluline samm. See on garantii eelkõige investoritele, et oleme usaldusväärsed partnerid. Ma loodan väga, et euro tulek tähendabki eelkõige uusi investeeringuid, nende kaudu töökohti ning uusi võimalusi meie inimestele siin Eestis.

Artikkel põhineb sotsiaalministri ettekandel riigikogus.