Oma Riik levib Surjust üle ilma laiali

Anu Jürisson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigipirukat jagasid Oma Riigi presidendist koolidirektor Mait Käbin (vasakul), peaminister Mari-Liis Luik, ettevõtmise algataja Lembit Rebane ja Surju vallavanem Evi Kukk.
Riigipirukat jagasid Oma Riigi presidendist koolidirektor Mait Käbin (vasakul), peaminister Mari-Liis Luik, ettevõtmise algataja Lembit Rebane ja Surju vallavanem Evi Kukk. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Eesti Vabariigi 92. aastapäeva eel ronivad Surju koolimaja paraadtrepist sirge seljaga üles oma parimais rõivais noored daamid ja ontlikud noorhärrad.


Pistavad ülal seisvale Surju põhikooli õppealajuhatajale Pille Tah-kerile roosaka paberi pihku ja lähevad pärast valju nimeteadustamist suruma kätt Surju kooli Oma Riigi presidendist koolidirektoril Mait Käbinil ja peaministril, 9. klassi õpilasel Mari-Liis Luigel.



Vastuvõtule on kutsutud Oma Riigi ministrid, riigikogu liikmed, kõik õpilased, Surju vallavanem ja volikogu esimees, mitme kooli delegatsioonid ja külalised. Kõige pisemad on järgmisel õppeaastal kooli tulevad lasteaiamudilased.



Kutsutud on Pärnu maavanemgi, kes koguteose "Pärnumaa" esitlusel osalemise tõttu siiski kohale ei jõua. Teda asendab maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martðenkov.



On kontsert, presidendi ja peaministri kõned aasta jooksul toimunust ja toimuvast. On kätlemisele järgnev tordisöömine, mida koolipere nimetab riigipiruka jagamiseks.



Kõik on enam-vähem täpselt nii nagu eile Tartus Vanemuises Eesti Vabariigi presidendi vastuvõtul. Vahe on selles, et ühes riigi 92. aastapäeva tähistamisega tähistab Surju kool Oma Riigi 5. aastapäeva.



Viis aastat tagasi luges Surju koolipere toonase koolidirektori Lembit Rebase ideest ajendatuna koolirõdul ette iseseisvusmanifesti ja kuulutas välja Oma Riigi, mis jäljendab kõiges Eesti riigi toimimist, kuid tegelikult on õpilasomavalitsuse vorm.



Surju koolist on mõte vahepeal levinud Rebase kaudu Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi, kus iseseisvuspäeva eel toimus teist aastat samasugune vastuvõtt. Mullu asutas Oma Riigi Viljandimaa Sürgavere põhikool ning hiljuti Surju kooli eestvõttel alanud õpilasomavalitsuste koolitussarja kaudu, mis hõlmab Oma Riigi tutvustamist ja koolide õpilasomavalitsuste võrgustiku loomist, võib idee levida kõikjale Eestisse.



Surju kooli õppealajuhataja Pille Tahker võttis koolitussarja ette, et aidata jalule Eesti koolide õpilasomavalitsused, mis ei toimi igal pool nii, nagu peaks. Surjus seda muret enam pole, sest tänu Oma Riigile julgevad siinsed õpilased nii kaasa rääkida kui protsesse juhtida.



Valitsus vahetub igal aastal


Et igal demokraatlikul riigil on parlament ja valitsus, kuid kooli õpilaskond muutub pidevalt, toimuvad Oma Riigi parlamendi valimised igal sügisel. Riigikokku saavad pürgida 5.-9. klassi õpilased, valimisõigus on aga kõigil õpilastel 1.-9. klassini.



Kandideerimine riigikogu 21 kohale on koolinoorte seas popp ja kooli huvijuhi kinnitust mööda ei pea õpilasi valimistel osalemiseks tagant torkima. Valimisteks moodustab iga klass oma erakonna, mis valmistab ette oma platvormi ja korraldab valimiskampaania.



"Kampaania on reglementeeritud nädalaga. Igale klassile, kes saab kandideerida, on antud kindel aeg. Ühe koolipäeva teisel-kolmandal vahetunnil, kui keegi ei tohi tulla neid segama, saavad nad tutvustada nii väikestele kui suurtele oma ideid ja jagada nänni, nagu see päriselt käib. Valimiskampaania viimasel päeval saavad kõik ohjeldamatult teha seda, mis neil pähe tuleb," kirjeldab huvijuht Liis Virkus, kes ühtlasi on kooli ühiskonna- ja ajalooõpetaja ning Oma Riigi peaministri nõunik.



Valimispäevalgi käib kõik nagu päris valimistel. Oma kodanikustaatust ja valimisõigust tõestab õpilane õpilaspiletiga ning täidab sedeli kõrvaliste pilkude eest varjatult omaette kabiinis.



Sügisel võitis riigikogu valimised (nagu enamasti varemgi) 9. klass, mille peaministrikandidaadile andis president ehk koolidirektor volitused valitsuse moodustamiseks. Et valimistel enamust ei saavutatud, kutsuti kampa aktiivsed viiendikud. Nõnda valitsevadki sel õppeaastal Surju kooli Oma Riiki erakonnad Mikid ja Teletupsud.



Võita aitasid neil lubadused korraldada koolis senisest rohkem üritusi. Väga olulisele osale valijaist - algklasside õpilastele, kes veel riigikokku pürgida ei saa, - lubati muu hulgas jagada iga kuu maiustusi.



Samuti lubati varasemast hoogsamalt käima lükata kooliraadio, mida nüüd kuuleb igal reedel, selle eest vastutab kommunikatsiooniminister.



Koostöös spordiministriga on märtsi esimesel nädalal oodata sportlikke vahetunde võistlustega, et sisustada õpilaste aega koolipäeva jooksul. Oma Riigi algatatud on teist aastat toimuv anekdootide esitamise võistlus.



"Aitan üritusi korraldada, teeme teistega igasuguseid plakateid, aitame õpetajaid. Kui vaja, aitame maja kaunistada ja süüa teha üritusteks," iseloomustab Mari-Liis Luik oma elu peaministrina.



Valdavalt ongi õpilasvalitsus ametis koolielu huvitavaks muutmisega, kuid tegeleb tõsisemate teemadegagi. Näiteks osaleb Oma Riigi haridusminister kooli õppenõukogu töös, kus arutatakse õppetulemusi.



Praegu on Surju Oma Riigi valitsuses kaheksa piigat ja kolm poissi. Et osa ministreid on vaevalt viie klassi haridusega, on iga valdkonna ministril oma õpetajast nõunik.



"Samamoodi nagu Eesti Vabariigis ei ole kõik ministrid alati ideaalsed, on meilgi olnud pretsedent, kus oleme tagasi kutsunud peaministri, sest talle meeldis ametikoha nimetus, mitte sellega kaasnev töö," möönab huvijuht Liis Virkus.



Oma kohus ja põhiseadus


Nagu riigil ikka on Oma Riigilgi põhiseadus, mis oma koostatud, kuid läheb lihtsustatud kujul kokku Eesti põhiseadusega. Peale valimis- ja põhiseaduse on Surju koolil Oma Riigi raames välja töötatud enda kohtuseadus, kus vastutus on pandud õpilasele ja karistusmeetmed peaksid olema selleks, et oma teo tagajärgi mõista ja tehtu eest vastutada.



"Oleme mõelnud karistusena midagi sarnast, nagu vanasti tehti ühiskondlikult kasulikku tööd. Ei midagi rahalist, ei jäeta pärast tunde ega panda kahte käitumise eest, vaid kui keegi jääb mingi pahateoga vahele, teeb ta näiteks uurimistöö sel teemal ja kannab selle avalikult ette ning saab aru, et on midagi valesti teinud," selgitab Virkus.



Veel ei ole toimunud ühtegi kohtuprotsessi, sest selle järele pole vajadust tekkinud, kuid eelmisel aastal lavastati koolis kohtuistung, et kõik saaksid aimu, kuidas see välja näeb. Selgitamaks, mis roll on kaitsjal ja süüdistajal ning kuidas menetlus käib, vaadati enne Pärnus kohtumajas lühimenetlusi, kus kohtualune on tunnistanud oma süüd.



"Kõige selle puhul ei olegi tähtis konkreetne saavutus, pigem aitab Oma Riik noorel inimesel tulevases elus hakkama saada. Ma arvan, et need, kes on ministrid olnud ja oma tööd tõsiselt võtnud, on saanud märkimisväärse kogemuse, julguse oma arvamust avaldada, esineda ja ettepanekuid teha. Kui vähegi võimalust on, üritame nendega arvestada," märgib õppealajuhataja Pille Tahker.



Lisades, et peale õpilaste arendab Oma Riik kooli juhtkonda ja õpetajaid. "Tegelikult on kool see koht, kus kõik inimesed peaksid õppima," tõdeb Tahker.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles