Töösaate küsimärk püsib naistepäevani

Pärnu Keskuse mänguasjapoes võeti linti telesaate "Tööotsija" järjekordne osa. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Aina kasvava tööpuuduse taustal väärib märkimist, et möödunud nädalast on Pärnumaal üks tööotsija vähem: reedel võeti Pärnu Keskuse mänguasjapoes linti maailma kõige avalik-õiguslikuma telesaate järjekordne osa.

"Mina näen "Tööotsijat" kui kõige avalik-õiguslikumat saadet maailmas. See on lugu lootusest. Teatud mõttes lohutav projekt, mis näitab, et töö pole kadunud. Mingis plaanis õppesaade inimestele, kes peavad töökohta vahetama või uut otsima, ehk tegelikult kuulume kõik selle määratluse alla," kirjeldas Eesti Televisiooni ekraanil jooksvat pooletunnist sotsiaalset saatesarja selle juht Toomas Luhats.

Päev poole tunni sisse

Traditsiooniliselt anti Pärnus salvestatud saates töölootust kolmele inimesele, kes kandideerisid XSi mänguasjakaupluse juhatajaks.

Kolm naist sõeluti välja ligikaudu 100 soovija seast.

Kaamera ees avanes võimalus oma sobivust ametikohale tõestada Käthlinil (29), kes viimati töötas Bahreini lennufirmas Gulf Air stjuardessina, varem optikale spetsialiseerunud Evel (39) ja mitmekülgse klienditeeninduskogemusega Lilyl (37).

Pika päeva vältel toetas neid saatejuht Luhatsi kõrval Eesti hinnatumaid karjäärinõustajaid Tiina Saar.

"Seekordsed tööotsijad on inimestena hästi põnevad," kinnitas Saar. "Tänapäeval ei pea tingimata olema konkreetsel alal kogemust, pigem on tähtis valmisolek õppida ja areneda. Kogemused võivad tulla mujalt, nagu nende kandidaatide puhul näeme."

Ehkki vaatajatele lõigatakse filmitud materjal hästiseeditavaks pooletunniseks saateks, kulus juhataja värbamiseks terve päev. Hommikul üheksast alanud võtete jooksul tutvustas iga töösoovija ennast, kuulis viimaseid näpunäiteid karjäärinõustajalt, vastas kaamera ees tööandja küsimustele ning lahendas praktilisi ülesandeid. Kõik eesmärgiga avada inimese olemus.

"Seda, mida inimesed enda kohta räägivad, on väga raske hinnata," selgitas Saar. "Päeva jooksul lahendavad nad ülesandeid ja tegevuses olles unustavad oma kaitsemehhanismid ära, tuleb välja, millised nad päriselt on."

Stressirohke võttepäev annab ka aimu, kuidas kandidaat pingelises olukorras oma emotsioonide kontrollimisega hakkama saab.

Karjäärinõustaja sõnutsi on juhtunud, et algul selge favoriit pole päeva lõpuks enam konkurentsivõimeline kandidaat, sest tööandjad eelistavad valdavalt säravaid isiksusi varasemale kogemusele. Nii mängib mõni oma kaardid maha, teine aga võtab ootamatus olukorras tagataskust trumbi.

Kogemus versus isiksus

Pärnu naiste puhulgi ei tõstetud esile niivõrd töökogemust kui elukäiku ja isiksust.

Noor ja särtsakas Käthlin kompenseeris juhtimiskogemuse puudumise välisriigi lennufirmas saadud vankumatu enesekindlusega, malbe iseloomuga Lily jäi meelde suure kunstihuviga ning Eve võlus elukogemuse ja aktiivsusega, mis töötu staatusest hoolimata pole teda uute väljakutsete ootuses koju patjadele lesima jätnud.  

Ometi on kindel, et vastutavas ametis pelgalt särast ei piisa. Sellepärast oli päeva jooksul antud praktiliste ülesannete eesmärk välja selgitada, kellel on kõige rohkem eeldusi uuel tööpostil vette visatuna ujuma õppida.  

Esimese ülesandena tuli naistel koostada kaupluse nädala töögraafik. Tööandja esindaja Rainer Kasevälja väitel said kõik kandidaadid väikeste vigadega hakkama.

"Tegu on väga töötajasõbralike juhtidega, sest kõigile müüjaile on nädalavahetus vabaks antud," muigas Kaseväli. Just siis on mänguasjapoes kibekiire.

Järgmisena pandi võistlejad kaupluses oma äranägemise järgi riiulit sisustama, abiks anti assistentki. See ülesanne pidi näitama loomingulisust ja koostööoskust: mõni kasutas pakutud assistendi abi aktiivselt, samal ajal kui teine üritas peamiselt ise pusida.

Ehkki kolmest naisest sai töökoha vaid üks, nimetas karjäärinõustaja Tiina Saar end paadunud optimistiks, kes usub, et iga kogemus on millekski hea.

"Kui nad seda kohta ei saa, on see ettevalmistus millekski suuremaks," kinnitas ta. "Aitan neil eetriväliselt CV korda teha, jagan soovitusi ja nõu. Neile on see kindlasti katalüsaator, sest karjääri-nõustamis-teenust Eestis veel ülearu ei ole, kuid hakkab aina rohkem tekkima. Pärnus on õnneks päris hea seis."

Praktilisi näpunäiteid tööotsijale

Tööotsijale ebasoodsal ajal saab iga inimene astuda mitu sammu, et enda väljavaateid oluliselt suurendada. Nõustaja sõnutsi saavad tööd kergemini need, kes ei jää diivanile istuma ja teevad iga päev midagi, et säilitada oma konkurentsivõime. Olgu selleks lugemine, mõne "Ööülikooli" loengu kuulamine, keeleõpe või miski muu.

Samuti peab õppima end turustama, infoajastul uurib tööandja töösoovija tausta internetist ja saatuslikuks võib saada, mida kandidaat endast Facebookis või Twitteris kirjutab. "Ameerikas on juba pikalt LinedIn number üks kanal töö saamiseks," teadis Saar. Lisades, et üha enam hakkab Eestis reaalsuseks saama video-CV küsimine.

Kui eelmine töösuhe on inimesele lõppenud ebasoodsalt, ei maksa peljata psühholoogilt abi otsida. "Inimese harjumused on pea peale löödud, sissetulekud napid, võib-olla on peres keegi veel raskes olukorras," loetles Saar. "Sellega tuleb tõsiselt tegelda, sest negatiivsust edasi kandes ei saa uut kohta ka."

Saare väitel on õnnelikuks tegeva töö leidmine kunst, kuid inimesed võtavad seda liiga lihtsalt.

Teoks Euroopa toel

"Tööotsija" jõuab ekraanile Euroopa Liidu toel. Produtsent Hannela Lippuse jutu järgi oli saatesarja idee kaua sahtlis, kuid tööturu ümberkujunemise ajal muutus selle loomine ühtäkki reaalseks. Euroopast tuli raha ja ETV andis eetriaja, võttemeeskond pandi kokku oma ala tippudest.

"On olnud juhtumeid, kui tööandja on öelnud, et ta sooviks kaasa lüüa, kuid koondanud nädal varem kümme töötajat, uue võtmine poleks eetiline," avas Lippus sarja telgitagused. "Minul teeb südame soojaks, et tänu sellele, et meie käime ja piiname inimesi kaameratega, on tööandjad loonud kohti juurde. Ta tahab võtta ühe, selekteerib kolm paremat ja võttepäeva lõpus ütleb, et võtab kõik."

Varem jäid sellised lood kaadri taha, sest saate formaat nägi ette ühe inimese värbamise, kuid nüüd on need aina sagedamini ekraanile jõudnud.

Ülemäära kurb pole statistika järgi mõtet olla neilgi, kes esialgu soovitud ametikohta ei saa, sest numbrite järgi leiab 80 protsenti teleekraanil esinenud tööotsijatest endale pärast eetrisolekut meelepärase töö. Vandenõuteoreetikute kahtluste hajutamiseks tuleb märkida, et valiku teeb alati tööandja, võttemeeskond otsustusprotsessi ei sekku, ehkki neilgi tekivad päeva vältel tihti oma soosikud.

Seda, kes valiti Pärnu Keskuse XSi mänguasjakaupluse juhatajaks, näeb ETVst 8. märtsi õhtul. "Tööotsija" esimese hooaja viimane saade jõuab eetrisse 28. juunil, kuid järgmisel nädalal selgub, kas Euroopa Liit rahastab sarja teisel ja kolmandal hooajalgi.