Tarbijakaitseamet korraldab igal aastal pettuste ennetamise kuu, tänavu pöörab märtsi kestev kampaania tähelepanu internetis levivatele ohtudele.
Tarbijakaitse hoiatab internetipettuste eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kampaania eesmärk on juhtida tarbijate tähelepanu erinevatele virtuaalses keskkonnas levivatele lõksudele, näiteks e-kirjadele, mis lubavad pärandust või enneolematut lotovõitu.
Selle skeemi põhimõte on veenda inimest, et too saab suure summa, tavaliselt kas miljon eurot või naela. Selleks, et võidusummat kätte saada, palutakse täita ankeet, kus muu seas võidakse küsida krediitkaardi numbrit, pangakonto numbrit, isikukoodi ja muid konfidentsiaalseid andmeid.
Et muuta pettus veenvaks, lisatakse kirjale eri templeid ja allkirju. Kui varem olid sellised kirjad valdavalt inglise keeles, siis nüüd on liikvel eestikeelsedki.
Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste rõhutas, et mitte ühtegi tundmatult adressaadilt tulnud suurt rahasummat lubavat e-kirja ei tohi tõe pähe võtta. “Kõige targem on taolised kirjad kohe kustutada ning seadistada oma postkast niiviisi, et sellised kirjad läheksid otse prügikasti,” soovitas ta. “Samuti ei tohi uskuda neid kirju, kus teid õnnitletakse loteriivõidu puhul, liiati kui te pole ühestki loteriist osa võtnud.”
Teavitused lotovõitudest võivad ilmuda hüpikaknana suvalist veebilehte külastadeski.
Internetipettuseks võib lugeda suurt raha lubavaid tööotsi, kus inimene peaks teenimiseks eri veebikülgedel klikke koguma. Tihti tuleb enne tööleasumist tasuda tööloa saamise eest. Sedasorti pakkumiste eesmärk on siiski vaid petta inimestelt välja seda alustamistasu, millega petuskeemi tellija võib teenida kopsaka summa. (PP)