/nginx/o/2010/03/06/326992t1h0392.jpg)
Iga rasedus tähendab perele suurt elumuutust, mida võib võrrelda ettevalmistusega olümpiamängudeks, samuti saab siit kõik eluks vajaliku uus ilmakodanik. Igaüks meist on meistriteos, loovuse tempel. Üks olend loob teise keha sees endale keha, kas pole see ülim arhitektuuri, kunsti ja masinateaduse saavutus? Nii mõtiskleb koolitaja ja sünnitoetaja Svea Sööt.
“Naise kõige vägevam ja õrnem looming on elu edasikandmine, millest sõltub meie pere, rahvuse, kultuuri ja riigi olukord. Sellest, kui turvaliselt tunneb end naine, sõltub, kui turvaliselt tunnevad end ühiskonna eri osakesed,” nendib Sööt ja julgustab kõiki naisi küsima endale nii palju toetust, kui parajasti vaja, ja natuke enamgi.
Villa Medica alustab Pärnus lapseootel perede koolitamist ning 17. märtsil algabki seal programm, mis kannab nime “Sünd ja loomine”, juhendajaks Svea Sööt.
Sööt tutvustab oma koolitajaks ja sünnitoetajaks kasvamise lugu. Nimelt sattus ta kümne aasta eest Inglismaal elava ameeriklanna Binnie A. Dansby “Algallika protsessi ja hingamistöö” koolitusele. Dansby on tegelnud loomuliku ja vettesünniga juba üle 30 aasta.
Sööt kõneleb, et vaatleb sünnitamist hoopis laiemalt. Iga inimene on millestki nii-öelda rase, loome oma elu igal hingetõmbel, olgu siis tegu äriprojekti, koosoleku, õhtusöögi või lastega joonistamisega.
“Uusi kogemusi rakendasin, kui mu õde ootas esimest last, samuti toetasin tema teise lapse kodussündi eelmisel sügisel Pärnus. Peale selle olen paljude beebide sünde toetanud nii sünnitusmajas kui kodus,” ütle Svea Sööt, kes on ühtlasi ka paljude loominguliste projektide vaimne ämmaemand.
Sööt teeb koostööd Eesti ämmaemandatega, kes mõistavad, et sündiv laps on teadev, ning tegelevad sünnitaja ja tema pere toetamisega nii keha, hinge kui vaimu tasandil.
Rasedus on aeg, kui naine on armastuse- ja toiduallikas teisele olendile. Igal emal on vaja kindlust ja mõistetud olemist, et sünnitamisel võiks pühenduda ainult oma lapsele.
Emad, isad ja kõhubeebid saavad enne sünnitust tutvuda keha eri asenditega, mis võivad abiks olla loomulikul sünnitusel. Et Sööt on aastaid tegutsenud joogaõpetajana, on tal selleski vallas kogemustepagas.
Iga naine vajab raseduse ajal emotsionaalset toetust, sest tunded on võimsamad kui kunagi varem. Sööt nimetab algavat sünnitajatele mõeldud programmi kogemuslikuks avastusretkeks, sest eesmärk on avastada ja lahti lasta hirme, mis on seotud sünnitusega.
Paljud naised on kinni oma emade mustrites ja selles, kuidas neid nõukogude sünnitushaiglas sünnitati: tehti ju seda valdavalt selili. See ei pruugi sünnitaja seisukohalt alati mugavaim olla.
Naisel on võimalus tuua oma laps ilmale teisiti, kui seda tegi tema ema. Rõõmuga, toetuses, sellises asendis ja niisuguste inimestega, kes usuvad ema võimesse laps turvaliselt ilmale tuua. Iga naine on sünnituseks loodud.
Hirmunud inimene sünnitustoas peatab sünnitegevust. Hea, kui sünnitusmaja töötajadki teadvustavad ja vabastavad oma hirme seoses sünniga.
Sünnitusplaan annab naisele kindluse, et tema on oma jõu ja autoriteedi väljendus pärast sedagi, kui ta on lahkunud kodu kaitsvate seinte vahelt sünnitusmajja, kus on küll kõik käepärane, kuid kus naine tunneb end tihti külalisena. Ka siis, kui kõige eest on parimal moel hoolt kantud.
Sünnitusplaan on kokkulepe enda ja lapsega selles suhtes, missugune võiks olla ühine looming - loomulik sünd.
“Keskendun oma töös mõttele, et sünd on ema ja lapse koostöö, et iga sündiv laps on täiuslik, terviklik ja täielik. Kõik lapsed on teadvel eostusest saadik ja väärivad, et neid võetakse vastu austuse ja ärakuulamisega, et neid tervitavad hellad, soojad (kummikinnasteta) ja armastavad käed,” ütleb sünnitoetaja. On ju laps vaimu kingitus materiaalsele maailmale.
Õnnelik inimene on Söödi silmis see, kes on endaga heas läbisaamises. Õnn ei peitu välises, vaid sisemises. Õnn on, kui valikutes, mis aitavad elu mõtestada ja prioriteete seada, valitseb selgus.
Infot kursuste kohta saab tööpäeviti 15-17 telefonil 442 7121 või meilil info@villamedica.com.
/nginx/o/2014/03/17/2899954t1h185e.jpg)